Uusaastatervitusest ⟩ Pamela Maran: president ei karda kasutada sõna armastus
/nginx/o/2017/06/29/6827827t1h4f18.jpg)
1. jaanuar 2022, 00:16
/nginx/o/2021/11/06/14187237t1h5c99.jpg)
- Millele me keskendume, see võimendub
Postimehe küsimusele «Millise mulje presidendi uusaastakõne jättis ja mis Teid selles kõige rohkem kõnetas?» vastab kirjanik Pamela Maran.
Mäletan lapsepõlve aastavahetustest ainsana kõige eredamalt seda, et kümme minutit enne keskööd ütles isa: «Tasa, president räägib!» ja me kuulasime terve perega Lennart Meri kõnet, enne kui võisime keskväljakule pauke vaatama minna.
Mida prillidega tõsine mees ütles, lapsele ei lugenud. Aga meelde jäi see pühalikkus ja olulisus saata vana aasta kaduvikku riigi kõrgema pea sõnade saatel. Vaikselt kuulates.
Kui me kedagi vaikselt kuulame, siis oleks hea, kui need sõnad tervendaksid, liidaksid, toetaksid ja annaksid lootust. Seda ma president Alar Karise kõnest seekord ka leidsin.
Kui on antud sõna, siis on lihtne, sau käes, kaduda moraali lugemisse, sest kõrgemalt astmelt tundubki kõik allpool nii primitiivne ja sealt ülalt näivad vastused selged. Raske on laskuda pukilt alla ja taibata, mida vajab kuulda meedik, põllumees, politseinik, õpilane Kohtla-Järvelt.
Kui me kedagi vaikselt kuulame, siis oleks hea, kui need sõnad tervendaksid, liidaksid, toetaksid ja annaksid lootust. Seda ma president Alar Karise kõnest seekord ka leidsin.
Usun, et iga inimene vajab kuulda seda, et kuigi on raske, saame me hakkama. Mitte, et me peaksime midagi tegema, et olla väärt hakkamasaamist, aga keegi seal kõrgemal usub, et mida iganes me teeme, me saamegi hakkama. Et me pole üksi, et me ei pea kartma, et on inimlik eksida ja seeläbi õppida. Et me oleme tublid ja meil on lootus. See on see, mida igaüks tahab kuulda – et kuigi on raske, tuleme sellega üheskoos toime ja kuigi on raske, on tegelikult meil üheskoos hästi.
Ja kõige enam meeldis mulle, et president ei karda kasutada sõna armastus. Sest see ju ongi see, mille najal kõik püsib.
Millele me keskendume, see võimendub. Kui me keskendume moraalile ja valestiminekutele, suurendame moraalitsemist ja valestiminekuid. Raskustest saab rääkida läbi usu ja lootuse, mähkides needki kordaminekute vahele, et kajama jääks südamerahu, leppimine. Need on need tunded, millega me võiksime uude aastasse minna ning seda ka presidendi kõne pakkus. Ta pakkus taas põhjust istuda vaikselt teleka ees, et päriselt kuulata, südamest südamesse.