Paradoksaalsel moel on pandeemiast peale sunnitud piirangud pööranud ajakirjanduse majandusmudeli taas pea pealt jalgadele.
Kui interneti algusaegadel pidasid inimesed loomulikuks, et kõik on tasuta loetav, allalaaditav ja jagatav, siis ajaga on see suhtumine muutunud. Juba mõni aasta peetakse loomulikuks maksta väikest kuutasu selle eest, et veebi kaudu muusikat kuulata või filme ja seriaale nautida. Ühiskond on mõistnud, et sama käib ajakirjandusliku veebisisu kohta. Toimunud murrangu tulemus on, et kunagi varem ajaloos pole Postimehel olnud nii palju tellijaid kui praegu. Ja sellel asjaolul on suur põhimõtteline ja sisuline tähtsus.
Esiteks tähendab see Postimehe toimetusele suuremat ajakirjandusvabadust, aga ka suuremat vastutust lugejate ees. Lugejad ei telli Postimeest, et reklaame lugeda, vaid ootavad värskeid uudiseid, tipptasemel analüüse, olemuslugusid, sporti, arvamusi, kultuurisündmuste mõtestamist ja meelelahutust. Tänu tellijatele ei sõltu Postimehe ajakirjanikud enam sel määral klikkide hulgast, mis imponeerib reklaamiandjatele.
Teiseks, sedavõrd, kuidas lugejad annavad meile rohkem jõudu, võimaldab see Postimehele suuremat sõltumatust jälgida nii majandusliku kui ka poliitilise võimu tegemisi, olla ühiskonna valvekoer selle parimas tähenduses. Oleme uuesti avanud uuriva toimetuse, meil on taas ajakirjanikud, kellel on piisavalt aega ja ressurssi, et süveneda ka keerukatesse probleemidesse ning teha analüüse, millel on mõju ühiskondlikele arengusuundadele. Koostöös Wall Street Journaliga lisame oma majanduskülgedele globaalset haaret.
Kunagi varem pole Postimehel olnud nii palju tellijaid. See annab meile sõltumatuse jälgida nii majandus- kui ka poliitilise võimu tegemisi, olla ühiskonna valvekoer selle parimas tähenduses.