R, 20.05.2022

JUHTKIRI ⟩ Ratsa rikkaks

Postimees
Ratsa rikkaks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8
Päeva karikatuur 30.12.2021
Päeva karikatuur 30.12.2021 Foto: Urmas Nemvalts
  • Kohalike omavalitsuste preemiad seostuvad enamasti Keskerakonnaga
  • Kreeka võlakriisile eelnes samuti komme riigiametnikele preemiaid maksta
  • Demokraatia seisukohalt on imelik, kui valimiskaotusega kaasneb preemia

Lahkumishüvitiste näol kohalike omavalitsuste juhtidele langev rahasadu sunnib küsima ebameeldivaid küsimusi demokraatia toimimisest. Kas pole mõned KOVid muutunud lihtsalt hõlptulu saamise kohtadeks? Sest lahkumishüvitised ei tule mitte metseenide, vaid meie endi rahakotist. Sõnaga, tegemist on maksumaksja rahaga.

Tänane Postimees on uurinud raha jagamist 23 omavalitsuses. Kokku on neis lahkumishüvitisi, tulemustasusid ja preemiaid makstud 339 000 euro eest. Kuid omavalitsuste tegelikud kulud on veelgi suuremad lisanduvate maksude tõttu. Rahandusministeeriumi sõnul on säärane skeem legaalne ehk juriidiliselt on kõik korrektne.

Ausalt öeldes pole enam ka väga imestada, et enim seostuvad uuritud preemiad Keskerakonnaga. Nii on Kohtla-Järvel kavas lahkumishüvitisi maksta kokku 95 580 eurot, koos maksudega lähevad need linnale maksma ligikaudu 130 000 eurot. Ka on keskerakondlaste valitsetud Tallinn maksnud heldelt preemiaid oma endistele abilinnapeadele.

Võib muidugi küsida, kas Keskerakonda nende maine enam tõesti ei huvita – tasub meenutada kasvõi Mailis Repsi juhtumeid, Valgas häälte ostmise kahtlust jms –, kuid järelikult sai soov odava raha järele eetikast võitu.

Kreekat tabanud võlakriisis oli osaliselt süüdi ka riigiametnike harjumus maksta endale 13. või lausa 14. palka. Sääraste boonuste muutumine enesestmõistetavaks aitas omalt poolt kaasa, et Kreeka jõuaks olukorrani, kus riiki ähvardas pankrot ja inimesed seisid sularahaautomaatide juures järjekorras, et viimases hädas oma raha kätte saada.

Kui kohalikus omavalitsuses töötamine tähendab preemiate pidamist enesestmõistetavaks, oleme võlakriisiaegse Kreeka poole teel.

Eestit säärane olukord veel ei ähvarda, ent oluline on teadvustada, et kui avalikus teenistuses töötamine – olgu valitaval või mittevalitaval kohal – tähendab preemiate pidamist enesestmõistetavaks, oleme võlakriisiaegse Kreeka poole teel.

Demokraatia seisukohalt on küsimus tõsisem. Tänapäeva demokraatia eeldus on, et poliitikud peavad oma tegude eest valijatele aru andma. Kui nad valijatelt mandaati ei saa, lõpevad nende volitused rahva raha kasutamiseks.

Praegu aga näeme, kuidas justkui maha valitud kohalike omavalitsuste juhid saavad uue ameti sellessamas omavalitsuses, mis tähendab, et valimistel saadud mandaadi kaotus toob neile hoopis raha juurde. See on mõttekoht Eesti seadusandjatele, sest säärane preemiate ja boonuste süsteem õõnestab Eesti demokraatia aluseid. Kui kaob motivatsioon rahva ees vastutada, kaob koos sellega palju muudki.

Keset omavalitsuste rahasadu näeme aga samal ajal, kuidas riik kärbib mitmeid olulisi asju. Ehk riigi üks käsi ei tea, mida teine käsi teeb.

Ettevõtja ja endine omavalitsustegelane Märt Meesak on 1. detsembri Postimehes välja pakkunud, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadust tuleks muuta niimoodi, et «iga järgneva vallavanema/linnapea töötasu, volikogu esimehe hüvitise, liikmete ja komisjoni esimeeste tasu määrab järgmiseks neljaks aastaks ette volikogu eelmine koosseis». Võibolla on see ettepanek vähemalt väärt arutamist.

Märksõnad
Tagasi üles