Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

AK Marek Tamm: Eesti on ühtaegu rahvusriik ja kodanikeriik (27)

Copy
Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm valiti detsembrikuu alguses ka Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.
Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor Marek Tamm valiti detsembrikuu alguses ka Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Foto: Reti Kokk retifotod.ee

Rahvusriigi olemust ja selle kontseptsiooni ees olevaid väljakutseid aitab mõtestada Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor ja akadeemik Marek Tamm.

Marek Tamm, poliitikafilosoofia mõisted ei ole üldiselt kivisse raiutud. Nii palju kui on mõtlejad, on ka erinevaid tõlgendusi. Kuidas teie defineeriksite mõistet «rahvusriik»?

«Rahvusriik» on tõesti võrdlemisi mitmetähenduslik termin, seda eriti rahvusvahelises kasutuses. Ingliskeelne nation state viitab esimeses, kõige levinumas tähenduses liberaaldemokraatlikule riigile, mis tugineb rahva suveräänsusele. Ja alles teises tähenduses sellisele riigile, mida iseloomustab ühe põhirahvuse domineerimine.

Eesti keeles kasutatakse «rahvusriiki» sagedamini teises, kitsamas tähenduses. Rahvusriigina mõistetakse siin enamasti sellist riiki, mille rahvuslikud ehk kultuurilised piirid on samased riigi- ehk poliitiliste piiridega.

Tuleb aga lisada, et rahvusriik on ajalooline ja muutlik nähtus, mis kujunes välja võrdlemisi hiljuti, peamiselt alates 19. sajandist. Kui mõned rahvusriigid sündisid endiste kuningriikide rüpest (nagu näiteks Prantsusmaa või Itaalia), siis teised võrsusid lagunevatest impeeriumitest (nagu suur osa Kesk- ja Ida-Euroopa rahvusriike, sh Eesti).

Rahvus ja riik ei ole niisiis sugugi alati ega kõikjal seotud. Nii nagu varasematel sajanditel leidus palju riike enne rahvuseid, on tänapäevalgi mitmeid rahvuseid, kellel puudub oma riik.

Millist tähendust võiks see mõiste omada paljurahvuselistes riikides, sealhulgas Eestis?

Rahvusriikide kujunemisperioodil toimus aktiivne kultuuriline ühtlustamistöö, loodi ühised väärtused, sümbolid, tähtpäevakalendrid, kehtestati ühised keelestandardid, kooliprogrammid, seadused jne.

Viimastel kümnenditel on aga rahvusriikide kultuuriline ühtsus murenemas, demograafilised, tehnoloogilised ja majanduslikud muutused tõukavad tagant kihistumist, suureneb ühiskondade mitmekeelsus ja -kultuurilisus.

Tagasi üles