/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2010/07/02/396353t1hd258.jpg)
Kas vaid selleks, et öelda halvasti?
Lugejate kirjad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie lasteaia personal on sügavalt nördinud Jaana Eskori artikli «Appikarje riigi poole» (PM 8.02) pärast. Selles artiklis vihjatakse, nagu oleks lasteaedades vanglakord, retsidivistidest ja lapseahistajatest õpetajad ning pidevad füüsilised ja psüühilised traumad lastel. Mis õigusega niimoodi kirjutatakse, paisatakse meediasse niisuguseid lausrumalusi?
Milline õpetaja tutistas, peksis, kunas ja kus? Selline tegevus on seadusega keelatud! Millises lasteaias lapsed nutavad terved päevad? Millise uurimismaterjali põhjal on tehtud sellised võikad järeldused ja kuidas võib selliseid andmeid avaldada?
Raha ja väikesed palgad ei ole need, mis panevad inimesed halvasti töötama. Õpetaja töö on suures osas ka missioonitundega tehtud töö. See, mida lugesime ajalehest, see on ju täiesti absurdne. Muidugi oleks meie töö lihtsam, kui meil oleks nagu Soomes, aga selle jaoks ei ole vaja siis kõiki Eesti lasteaedu laimama ka hakata.
Seda lugedes tundus meile, et keegi on lihtsalt tahtnud lasteaedade kohta midagi halba öelda, ja seda mingi isikliku suure viha tõttu. Ning – oh imet! – ajaleht on selle kõik ka ära trükkinud!
Rõngu lasteaed Pihlakobar: õpetaja abi Ulvi Kork,
õpetaja Merike Kirotar,
õpetaja Maimu Reidolf, õpetaja Lea Miller, õpetaja Mairi Hurt, õpetaja Sirje Haav,
õpetaja abi Ene Kipper,
õpetaja Heli Akkermann,
direktor Maive Sinijärv
Religioon riigi kulul ei meeldi
Mulle ei meeldi, et meie riik juurutab rahva hulgas religiooni. Riiklikus ülikoolis on usuteaduskond, kaitseväes on riigi palgal kaplan jne. Kas siis meie sõdurpoiste hingehädade ravimisega ei saa hakkama psühhiaatrid või psühhoterapeudid? Kui nende koolitamine riiklikes kõrgkoolides on tõepoolest nõrgal tasemel, siis tuleb õppeprogramme korrigeerida.
Leian, et on paras aeg lõpetada Eestis teoloogide koolitamine riigi kulul. Ka teoloogiaalase uurimistöö jaoks ei ole Eesti vaesuse juures mõtet riigi raha kulutada. Teoloogide vajadus Eestis on väike ja erakõrgkoolid tulevad nende koolitamisega toime küll.
Aitab sellest, kui riik restaureerib võimalust mööda vanu pühakodasid kui arhitektuurimälestisi. Eestil kui arenenud demokraatlikul riigil oleks aeg religioonist distantseeruda. Sellega saaksime olla ka teistele riikidele eeskujuks.
Endel Turbas, pensionär