Juhtkiri ⟩ Pime hinnatõus

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Praamipileti hinnatõus puudutab valusalt paljusid
• Hinnatõusu põhjus on jäänud hämaraks
• Ehk olnuks õigem jätta omal ajal laevad riigi omandusse ja leida siis vedaja

Tänane leht toob meie ette veel ühe ootamatu hinnatõusu. Tõsi, riigi otsus tõsta alates 1. veebruarist suursaartevaheliste praamide piletihinda ei puuduta kogu elanikkonda, pealegi jääb hiidlaste ja saarlaste soodushind samaks.

Ometi ei saa praamipileti hinnatõusu muu hinnakasvu juures kergelt võtta. Merike Lees toob artiklis näiteks viieliikmelise seltskonna edasi-tagasi autoreisi Saaremaale, mille puhul tuleb uute hindade juures praamipiletitele kulutada 66,90 eurot. Praeguse 46,80 euroga võrreldes näitab see peadpööritavat kasvu.

Küllap lähtub majandusministeeriumi kaalutlus eeldusest, et praamipileti pärast töö- või puhkusereisi naljalt ära ei jäeta ja reisijaid jätkub. Riik doteerib praamiliiklust ju niikuinii ning kohalike jaoks midagi ei muutu.

Selline saareelanike toetamine pole väga erandlik ega taunimisväärne, kuigi jah, käärid sooduspileti ja tavapileti vahel kasvavad ligi kolmekordseks.

Praamiliiklus suursaarte vahel on olnud pikka aega üks rängemaid teemasid, millega valdkonda juhtivad ministrid kokku puutuvad. Kui tavareisijat morjendab piletihind, siis riigieelarvet survestab kopsakas dotatsioon.

Äri mõistes on tegemist valdkonnaga, mis pole kunagi olnud liiga läbipaistev ega turumajanduslik.

Ministeerium peab hüppelist hinna- ja dotatsioonitõusu võimalusel vältima ja kui see pole tõesti võimalik, siis palju paremini põhjendama.

Piletihinna kallinemise kõrval on avalikkuse asi küsida, kui palju riik praamiliiklusele peale maksab ja kuidas see summa ajas muutub. Siingi on tegemist jõudsa kasvuga. Kui 2017. aastal oli riigi makstud dotatsioon umbes 15,8 miljonit eurot, siis 2022. aastaks on kavandatud ligi 21,1 miljonit eurot. Kiire kasv jätkub ka pärast seda.

Meenutame peamisi tõsiasju. TS Laevad on sajaprotsendiliselt Tallinna Sadama omanduses. Alates 2018. aastast on Tallinna Sadam börsiettevõte, mille suurim aktsionär on 67 protsendiga Eesti Vabariik. Majandus- ja taristuminister Taavi Aas on Tallinna Sadamas riigi osalust valitsev minister.

Ühtlasi on ta kavandatud hinnatõusu peaarhitekt. Aasa kinnitus, et hinnatõusu prooviti vältida, aga kõrged energiahinnad seda ei võimalda, pole piisav.

Oleme totras olukorras, kus minister Aas peaks Tallinna Sadamalt, mida ta ise esindab, aru pärima, millised on Tallinna Sadama ja ta tütarettevõtte TS Laevad hinnatõusu põhjendavad majandusnäitajad. Kui ta seda isegi teeb, siis on avalikkusel seda ikkagi raske hinnata, sest börsiettevõtte majandusnäitajate kohta saab info liikuda vaid börsi kaudu.

Praamid, millega suursaarte vahet sõidetakse, kuuluvad TS Laevadele. Pole võimalik hästi ette kujutada, et ministeerium saaks selles olukorras otsida veo korraldamiseks uusi ja paremaid turumajanduslikke võimalusi. Ehk olnuks õigem jätta omal ajal laevad riigi omandusse ja leida siis vedaja, aga nüüd on see vaid «oleks».

Tulevikku vaadates võib siiski uskuda, et ükskord tuleb see Saaremaa sild niikuinii. Eesti rikkus ja elatustase on kõvasti tõusnud ja tõusevad veel. Seniks aga peab ministeerium hüppelist hinna- ja dotatsioonitõusu võimalusel vältima ja kui see pole tõesti võimalik, siis palju paremini põhjendama.