Martin Kärner: karjäärile on alternatiiv!

Martin Kärner Foto: Erakogu

Hiljuti ilmus Postimehes artikkel («Liiva, kruusa ja killustiku pärast käib sõda», Ülle Harju, 6.11.2021), milles räägitakse, et liiv, kruus ja lubjakivi muutuvad aina defitsiitsemaks, sest poliitikud ei julge anda lube uute kaevanduste avamiseks ja vanade laiendamiseks, pigem on populaarne olla kaevandusvastane. Ehitus käib aga üle Eesti täistuuridel, kohe-kohe lähevad ka Rail Balticu trassil suuremad ehitustööd lahti – millega siis katta aina kasvav materjalivajadus?

Praeguste arvutuste kohaselt jagub olemasolevate killustikukarjääride ressursist olenevalt kasutusintensiivsusest kolmeks kuni viieks aastaks, mistõttu tuleks kiiremas korras kaaluda tänapäevaste insenertehniliste lahenduste kaasamist. Näiteks aitavad raskete koormuste kandmiseks ja materjalikihtide vähendamiseks mõeldud geosünteetilised materjalid vähendada nii kasutatava liiva, kruusa kui ka killustiku kogust. Kokkuhoid juba ainuüksi ca paarikümne protsendi võrra aitaks pikendada olemasolevate karjääride kasutamist mitme aasta jagu. Kui kasutada kvaliteetseid lahendusi, ei anta järele ka lõpptulemuse kvaliteedis ega kestvuses, veelgi enam – uudsed lahendused annavad aina paremaid tulemusi.

Kalli graniidi asemel geosünteetika ja kohalikud tuhamäed. Jah, palju on räägitud Soomest graniitkillustiku toomisest, kuid see ei ole Eesti väiksuse, st meie ehitusmahu ja eelarvete kontekstis mõistlik lahendus. Pigem peaks ikkagi nüüd ja kohe mõtlema alternatiivsete lahenduste peale, mitte planeerima tulevikus ülikalli importmaterjali tarnimist. Ühe suure plussina saab mainitud geosünteetilisi materjale väga edukalt kombineerida kohalike vähem väärtuslike materjalidega – näiteks Ida-Virumaal vedeleb sõna otseses mõttes kasutuna maas aheraine, mis on küll lubjakivikillustikust kehvema kvaliteediga, ent kui sellest ehitatud kihte tugevdada geosünteetiliste materjalidega, on tulemus vägagi hea. Jah, see toob kaasa materjalide mõningase kallinemise nende asukohast tuleneva transpordi tõttu, kuid sellelt kallinemiselt laekub ka suur osa riigikassasse tagasi, sest kasutatakse kohalikku toorainet koos tootmiseks vajaliku kohaliku tööjõuga.