R, 9.12.2022

HARIDUS JA TEADUS ⟩ Mihkel Kunnus: õpime Leninilt, Leninilt, Leninilt!

Mihkel Kunnus
, Fookuse Hariduse ja teaduse toimetaja
Mihkel Kunnus: õpime Leninilt, Leninilt, Leninilt!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Fookuse Hariduse ja teaduse toimetaja Mihkel Kunnus.
Fookuse Hariduse ja teaduse toimetaja Mihkel Kunnus. Foto: Margus Ansu
  • Kõrghariduses on revolutsiooniline seisund
  • Vaimufilosoofia on valdavalt leninlik
  • Õppida! Õppida! Õppida! või BAM 2.0?

Haridusvaldkonnas toimuvale kaugemalt ja kultuurikriitilisemalt pilku heites võib ehmatusega märgata, kuidas Vladimir Iljitši pärand on häirivalt mahamatmatu, kirjutab toimetaja Mihkel Kunnus.

Eelmisel aastal panin Fookuse hooaja vahekokkuvõtte pealkirjaks «Koroona ei kaotanud sügavamaid probleeme». Eks see kokkuvõte kehti praegu rohkemgi, sest nii mõnigi pikaajalisem ja sügavam probleem on hoopis kiirendatult võimendunud.

Lenin ja kõrghariduse rahastamine. «Eesti kõrghariduses on kätte jõudnud selline kitsikus, et on hakatud meenutama V. I. Lenini kuulsat määratlust, et õige hetk revolutsiooniks on saabunud siis, kui ülemkihid enam ei saa ja alamkihid enam ei taha endist viisi edasi elada. Kui oktoobrirevolutsiooni eel kandis seda ideed proletariaat, siis Eesti kõrghariduse nimel on revolutsioonilise loosungiga välja astunud riigikogu kõrghariduse toetusrühm,» alustab Martin Ehala ülevaatlikku artiklit 17. detsembri Postimehe AKs (mäletab keegi veel?), selles imepisikeses tähelepanuaknakeses, mis jäi ägedama elektrihinnapaanika ja siis kohe võimsa hooga alanud omikronipaanika vahele.

Vladimir Iljitš Lenini (1870–1924) surnukeha ja ideed on osutunud tänini üsna mahamatmatuteks.
Vladimir Iljitš Lenini (1870–1924) surnukeha ja ideed on osutunud tänini üsna mahamatmatuteks. Foto: PM arhiiv

Jah, inflatsioon kogub tuure ning õppejõudude olukord ja nende järelkasvu perspektiiv tumeneb veelgi. 13. detsembri Fookuses valgustasid seda trööstitut olukorda Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Kadri Mälk ja Liisa-Helena Lumberg. Rahapuuduses virelevad ülikoolid on muutumas üha enam sammastega kutsekoolideks, takkapihta ingliskeelseteks.

Rahapuuduses virelevad ülikoolid on muutumas üha enam sammastega kutsekoolideks, takkapihta ingliskeelseteks.

Lenin ja vaimne tervis. «Sisekogemuse metoodiline kirjeldus ja analüüs on midagi, mis tänapäeva teoreetilisest mõttest suurel määral puudub, sest siseelu on nn teaduslikust maailmapildist täiesti lahkunud. Ei ole ju kellelegi uudis, et hinge ei ole. Teadus ei ole suutnud mateeria ja füüsika pinnalt lahkuda, mis tähendab, et inimese jaoks kõige tegelikum reaalsus, tema siseelu ja sisekogemus, on teaduslikus vaates olematu, seda lihtsalt ei ole. /.../ praeguses vaimufilosoofias on midagi sügavalt leninlikku. Hing on lahkunud ka kooliprogrammidest, koos kirjandustundide pideva vähenemisega jm asjaoludel. Aineid, mille raames käsitleda vaimseid kausaalsusi bioloogiliste ja füüsikaliste kõrval, on ju väga napilt. Isegi psühholoogia ülikoolikursuses ei leia arvestatavat hinge mõistet (mis suudaks närvide pinnalt lahkuda), kui otsustada näiteks uue mahuka tõlkeõpiku järgi. Mis teadvus on, on endiselt suurim ja lahendamata probleem,» märkis Marju Lepajõe kõnes «Milleks rahvuslikkusele tõlkimine?» (Akadeemia 2014, nr 9), kust tuleb hästi välja, miks just emakeelne kõrgharidus on määravalt oluline.

Marju Lepajõe (1962–2019) leidis juba aastaid tagasi, et «praeguses vaimufilosoofias on midagi sügavalt leninlikku.»
Marju Lepajõe (1962–2019) leidis juba aastaid tagasi, et «praeguses vaimufilosoofias on midagi sügavalt leninlikku.» Foto: Kaader Filmist

Vaimse tervise probleemid seoses koroonaaja stressi ja kaugõppega olid aktuaalsused, millest ei saanud paraku üle ega ümber. Need vupsasid esile reduktsionistliku psühholoogia pimetähnidest hoolimata. Kaugõppe ignoreerimatutest hädadest kirjutas üksipulgi SA Noored Kooli koolitusjuht Joosep Norma, (koroona)stressi mõjust õppimisvõimele ja tervisele Riin Seema ning õpilasi esindav Aleksander Eeri Laupmaa küsis mõistetava ärritatusega, kas me ikka paneme tähele, millal saabub hetk, mil haridus pole enam oma hinda väärt (PM 21.11.2021).

Lenin ja kogu maa elektrifitseerimine. «Valge mees Lenin oli mõrvarlikult kärsitu, aga tema unistus kogu maa elektrifitseerimisest ja sotsialismist on säilinud üha realiseeruvama vaikesuundumusena tänini. Ja elekter on primaarne» (vt Mihkel Kunnus, «Valge mehe sõltuvus», PM 23.10.2021). Kogu maa, mitte ainult linna, eks.

Tuulikud ja päikesepargid juba kerkivad igale poole, maa täitub nendega, aga ometi tähendab see süsteemiterviku aina hapramaks muutumist, üha rohkem mune laotakse elektrisõltuvuslikku e-korvi, küttest ja transpordist rääkimata. Sestap pidasin vajalikuks kajastada äärealasid, maa-, Gaia ja Waldorfi koole, mis oma õhinapõhise tegevuse kõrvalnähuna hoiavad üleval elektrisõltuvusliku linnakultuuri tagalat, säilitavad rohkem või vähem (öko)kogukondlikku ja lihttehnoloogilist teadmust (vt Mihkel Kangur, «Haridus peab arvestama ökokriisiga», PM 30.08.2021).

Tuleks saada ikka vaimult suureks, mitte ainult raudteelt, nagu praegu nui neljaks punnitatakse.

Ülevaate sai ka riigikaitseõpetusest, sellest laigulise mõtteviisiga maailmast, milles on imetlusväärne elureipus ka surmaohtude kiuste, hoiak, mille kultiveerimine on praegu äärmiselt vajalik (Kristo Pals, «Riigikaitseõpetus annab selgroo ja kaitsetahte», PM 28.11.2021).

Rail Balticu kavandatav raudteesild üle Pärnu jõe.
Rail Balticu kavandatav raudteesild üle Pärnu jõe. Foto: Rail Baltic Estonia

Lõpetuseks tasub meenutada veel ühte Lenini kuulsat ütlust: «Õppida! Õppida! Õppida!» See on modifitseerunud loosungiks elukestvast õppest, mis pole iseenesest sugugi paha, eriti kui vaadata seda Jakob Hurda müütilise üleskutse rakendusaktina. Jah, tuleks saada ikka vaimult suureks, mitte ainult raudteelt, nagu praegu nui neljaks punnitatakse. Olgu see raudtee siis elektrifitseeritud – Lenin vaimustuks! – või mitte, vaim on alati ökom.

Märksõnad
Tagasi üles