JUHTKIRI ⟩ Veenmises peitub jõud

Tuumajaam.Pilt on illustratiivne. Foto: Daniel Prudek/Shutterstock

• Meeste hulgas on toetus tuumajaamale suurem kui naiste
• Rahva poolehoid tuumaenergeetikale on parasjagu madal
• Ettevõtjad ja poliitikud peaksid rohkem selgitustööd tegema

Eestis on viimastel kuudel üsna teravalt tõstatunud energiajulgeoleku teema. Süsteemi kui terviku toimimiseks on oluline, et tarvitatav energia tuleks võimalikult püsivatest energiaallikatest. Nii ei saa me päikese- ja tuuleparkide kõrval mööda vaadata tuumajaamast kui ühest võimalusest.

Tänases Postimehes vahendame, millised tulemused andis Fermi Energia tellitud Eesti elanike küsitlus, kas inimesed oleksid elektri varustuskindluse tagamise nimel valmis kaaluma uue põlvkonna tuumajaama rajamist.

Nagu me ka selles loos mõista andsime, võib alati vaielda selle üle, kas küsimus on piisavalt neutraalselt sõnastatud või mitte, kuid selle loo huvipakkuvamaks osaks näivad pigem olevat uuringu tulemused, mida ei anna lause ülesehitusega nii kergelt ära peita.

Nimelt tuleb küsitlustes välja oluline aspekt meeste ja naiste vastuste võrdluses. Näiteks tänavu augustis ütles tuumajaama ehitamisele kindlalt jah 44 protsenti meestest ja vaid 11 protsenti naistest. Suur sooline lõhe vastanute vahel hakkab silma ka varasematel aastatel tehtud küsitluste tulemustes.

Iseenesest ei ole see mingi Eesti eripära, sest isegi pikalt tuumaenergiat kasutanud riikides, sealhulgas Soomes, on tänini meeste ja naiste seisukohtade vahel suured lahknevused.

Kahtlemata pakuvad seesugused erisused rohkesti mõtteainet sotsioloogidele ja antropoloogidele, kuid samas ka tuumajaama rajamise eestvedajale Fermi Energiale endale, kes saab vajadusel oma kommunikatsioonistrateegiat ümber kujundada. Nagu kõnelevad tulemused, ei vaja veenmist mitte niivõrd mehed, vaid naised.

Kui poliitikud ja ettevõtjad on veendunud tuumaenergeetika vajalikkuses, siis tuleb neil veel palju selgitustööd teha.

Ent energiajulgeolek on selline teema, mis ei tohiks olla mõjutatud soolisest stigmatiseerimisest ega ühe või teise arvamuse halvemaks pidamisest. Odavast ja stabiilsest elektrist on huvitatud kõik inimesed, kuid päris ilma avaliku arvamuseta ei saa siiski uisapäisa toimetama hakata.

Ehkki mehed on tuumajaama ehitamise plaanile palju vastuvõtlikumad kui naised, ei saa veel praegu väita, et enamik rahvast sellest ideest ülemäära vaimustuses oleks. Kui poliitikud ja ettevõtjad on veendunud tuumaenergeetika vajalikkuses, siis tuleb neil veel palju selgitustööd teha.

Veenda tuleb inimesi ennekõike selle ohutuses, tuues esile kõik positiivsed ja negatiivsed ­mõjutegurid. Lisaks tuleb saavutada kogukonna nõusolek ja mõistmine, mis võib olla kõikidest ülesannetest kõige keerukam.

Nagu paljude suurte projektide puhul on ilmnenud, võivad inimesed küll pikapeale mõista millegi vajalikkust, kuid see ei tähenda, et nad lubaksid seda n-ö oma koduhoovi ehitada. Ehk varem või hiljem tuleks lauale NIMBY-argument.

Oluline on mõista, et tuumajaama kavandamine on protsess, mitte lõplik otsus. Kui on võetud suund tuumajaama ehitamisele, siis tuleb läbi käia pikk teadusuuringute teekond. Selleks et öelda lõplik jah või ei, tuleb rahvast teavitada kõikide vaheetappide tulemustest. Nii võivad inimesed kindlamalt kujundada oma lõpliku seisukoha tuumajaama küsimuses.