Julgeolekunõukogu valitud liikmelisusega on Eesti diplomaatidel olnud harukordne võimalus tegeleda murekohtadega, millega harva kokkupuude tekib. Nii on ka Lõuna-Sudaaniga. Novembri keskel õnnestus ÜRO Julgeolekunõukogu liikmetel seda riiki külastada, et hinnata sealset olukorda ning astuda dialoogi valitsuse liikmete ja presidendiga.
Riigis, mis iseseisvus 2011. aastal, on maailma üks halvimaid humanitaarolukordi. Abi vajab üle kaheksa miljoni inimese, riigi elanikkond on aga napilt üle 11 miljoni. See tähendab, et ligi 70 protsenti kogu elanikkonnast sõltub rahvusvahelise kogukonna ja teiste riikide rahalistest annetustest. Humanitaartöötajate jaoks on tegu ühe ohtlikuma riigiga. Sel aastal on elu kaotanud juba neli humanitaartöötajat. Halvale humanitaarolukorrale panevad pitseri ka üha hullemad kliimakatastroofid. Riigi põhjaosas asuv Suddi-nimeline soo, mis on pindalalt suurem kui Eesti, ujutab alatihti üle. Üleujutustega hävinevad asustused, kaob vilja- ja loomasaak ning mis kõige tähtsam, kaob tsiviilisikutel võimalus põgeneda relvakonflikti eest metsa. Ellujääjad surutakse kokku väikesele maa-alale, kus etniliste gruppide vahel tõstavad taas pead konfliktid. Tekib nõiaring. Sellele kõigele on lisandunud Covidi pandeemia – Lõuna-Sudaan on maailma üks halvemini vaktsiinidega varustatud riike. «Ametlike» andmete järgi on vaktsineeritud vähem kui kaks protsenti rahvastikust, mis tähendab umbes 250 000 süsti. Kas need arvud ka päriselt paika peavad, ei usu.
/nginx/o/2021/12/22/14273719t1h2b41.jpg)