CO2 kvoodikaubanduse eesmärk  on lõpetada fossiilsete kütuste kasutamine, paraku ei saa kvootidega korvata roheenergia sõltuvust ilmastikust. FOTO: Toomas Huik

Kodumaise elektritootmisvõimekuse säilitamine ja arendamine on Eesti energiajulgeoleku ainus tõeline tagatis, kirjutab Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees ​Arvi Hamburg.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Euroopa Liidu majandusmudel püstitab ülesande maailma fossiilkütuste 84-protsendilisest sõltuvusest liikuda 30 aastaga seisundisse, kus riikide süsihappegaasi atmosfääri paiskamine on null – tegemist on kogu majanduse seninägematu väljakutsega, mis pakub samas eri osapooltele ka suuri võimalusi.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) hinnangul on energiavaldkonna üleminek kasvuhoonegaaside nulltasemele 2050. aastaks väga kulukas ettevõtmine, mis nõuab 30 aasta jooksul 150 triljonit dollarit investeeringuid. Bloomberg New Energy Finance (BNEF) hindab energiavarustuse ja taristu süsinikuvabaks muutmiseks vajalike investeeringute kogumahuks kuni 173 triljonit USA dollarit. Rohepöörde kogumaksumus ületab planeedi aastase kogutoodangu umbes kaks korda, energeetikasektoris eeldab tänasega võrreldes kolmekordset kulude kasvu.