Viimasel ajal ei ole tehtud minu teada Eesti kaitsetahte uuringut, kuid usun, et selle tulemus oleks kindlasti oluliselt kehvem kui varem. Põhjus peitub viimase aja Eesti poliitkultuuris, täpsemini poliitkultuurituses. Opositsioon on võtnud nõuks rünnata valitsust vahendeid valimata. On teada fakt, et lõhkuda on alati kergem, kui ehitada või kasvõi miskit parandada. Nii on EKRE poliitikud võtnud nõuks, et täiesti OK on lõhkuda Eesti julgeoleku peamisi alustalasid nagu politseid ja kaitseväge, seda kiire ja lihtsa poliitilise profiidi saamiseks.
Esmalt hakkas saama politsei selle eest, et kevadel Toompea meeleavaldusel korda hoidis ja nõudis riigis kehtestatud seaduste ja määruste täitmist. Seejärel sai sellest uus normaalsus ja politsei oli juba iga päev EKRE poliitikutel hambus. Viimane, Elvis Braueri MÉM Cafe intsident oli erakordselt võigas. Emotsionaalselt räägiti, kuidas politsei ründab ja peksab ausaid inimesi ning ettevõtjaid. Sellest tehti nii meedias kui ka sotsiaalmeedias palju ülekandeid. Organiseeriti ka korjandus riigi- ja politseivägivalla eest kaitseks. EKRE ei teinud sellest mingit probleemi, et tegu oli ilmselgelt populistliku aktsiooniga, liiatigi oli intsidendi peategelane ise aktiivne EKRE liige. Vastupidi, nad «toetasid» inimesi, kes kannatasid «politseivägivalla» käes.