Raivo Vare: elektritsivilisatsiooni ümberpööramise vaevad

Foto: Ants Liigus

Meie tsivilisatsioon ei ole mitte fossiilkütusel põhinev, vaid elektritsivilisatsioon. Kõike käitab lõppkokkuvõttes elekter. Seega on elektri olemasolu meile elulise tähendusega ja selle tarne tagamise näol on tegu universaalteenusega. Sellisena seda tulekski käsitada ka rohepöördes, aga mitte toorme analoogina nagu praegu. Just sellest asjaolust tulenevadki praegu lahvatanud hinnakasvu ning laiemalt varustuskindluse probleemid, kirjutab majandusekspert ja vaatleja Raivo Vare.

Viimase 260 aasta jooksul on maailma ennenägematut majanduskasvu ja arengut vedanud järsult kiirenenud tehnoloogiline revolutsioon. Selle ajaga läbitud kuue tehnoloogilise innovatsioonitsükli puhul on uue tehnoloogilise platvormi areng kulgenud eelmise sees loomulikul viisil ja seejärel astunud vana asemele. Innovatsioonitsüklite aeg on kiirenenud 60 aastalt 25 aastale. Nüüdse rohepöörde käigus aga toimub see teisiti. Esmakordselt modernse tsivilisatsiooni ajaloos üritatakse eesmärgistatult mitte ainult üksikus riigis, vaid globaalselt, tekitada administratiivse sunniga kiirendatud tehnoloogilist pööret. See toob üleminekuperioodil paratamatult kaasa probleeme ja eksimusi.

Globaalselt ja ka meil siin Euroopas kasvab jätkuvalt elektritarve, vaatamata kõigile kokkuhoiu ja efektiivse kasutamise abinõudele. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks sajandi keskpaigaks peaksime roheenergia tootmisvõimsuste kiirendatud juurde loomisega energiatootmises tagama loobumise fossiilsetest komponentidest ja samal ajal prognoositava energiatarbe kasvu. Samuti esitab see uusi väljakutseid elektri ülekande- ja jaotusvõrgustiku võimekuse järsule kasvatamisele. Sellele omakorda lisandub elektritranspordi võidukäigu toetamise vajadus.