P, 4.12.2022

Juhtkiri ⟩ Moskva ultimaatum tekitab uue pinge

Postimees
Moskva ultimaatum tekitab uue pinge
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 27
NATO lipp alliansi peakorteri ees Brüsselis.
NATO lipp alliansi peakorteri ees Brüsselis. Foto: PASCAL ROSSIGNOL/REUTERS/Scanpix
  • Lääs peab käituma ühtsena
  • Moskva nõudmised on ultimatiivsed
  • Venemaa ei tohi saada eurooplaste üle sõnaõigust

Venemaa uued nõudmised teeksid NATOle lõpu.

Venemaa uued ettepanekud NATO-le jätavad sisuliselt alliansis idatiiva kaitsetuks ja blokeerivad Ukraina võimaluse kunagi NATO liikmeks saada. Loomulikult peab lääs Venemaaga läbi rääkima, kuid ühtselt ja mitte oma väärtustest taganedes.

Eile esitas Venemaa välisministeerium lisanõudmised relvastuse kohta NATO-le ja USA-le. Muu hulgas nõuab Moskva, et NATO riikidesse ei tohi tuua juurde relvastust lisaks vägedele, mis olid seal 1997. aastast. See tähendaks, et NATO idatiiva riigid, sh Eesti, oleksid kaitseta, sest seni on NATO idatiiva riikidesse vägede ja relvastuse toomine tähendanud heidutust ja võimalust, et neid saab vajadusel juurde tuua, olemaks valmis sõjaliseks konfliktiks. Selle võimaluse kaotamine tähendaks elu Moskva armust.

Lisaks sellele on Vene välisministeeriumi dokumendis kirjas, et NATO peaks loobuma ka sõjalisest tegevusest Ida-Euroopas, Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias, minnes sellega kaugemale Ukrainast. Sõjaline tegevus tähendab ka sõjalisi õppusi – on mõeldamatu, et NATO lõpetaks sõjalised õppused siinses piirkonnas, sest need on olulised alliansi koostegevuse säilitamiseks.

Veel tahab Moskva taas tagada, et läänega lepitaks kokku üle Ukraina pea, korrates niiviisi oma nõudmisi mõjusfääride sisseseadmiseks. Venemaa on ilmselt mõistnud, et Ukraina tahab tagasipöördumatult liikuda läände ja Moskva senised veenmisvahendid Ukraina suhtes ei tööta. Nii jääbki üle vaid sõjaline lahendus. Põhimõtteliselt tähendakski Moskva nõudmistele vastutulek NATO senisel kujul lõppemist.

Põhimõtteliselt tähendakski Moskva nõudmistele vastutulek NATO senisel kujul lõppemist.

Ajalooliselt meenutavad Moskva värsked nõudmised Austria-Ungari ultimaatumit Serbiale enne Esimest maailmasõda 1914. aastal. Ehkki Serbia võttis enamiku ultimaatumi punkte vastu, oli see dokument koostatudki niiviisi, et sõda polnud võimalik vältida.

Samamoodi on keeruline näha, kuidas lääs võtaks Moskva nõudmised vastu. Moskva on teinud dokumendis küll ettepaneku kõneluste alustamiseks ja dialoogi pidamiseks, kuid nendelt tingimustelt on seda väga raske teha. Ent loomulikult peab lääs arvestama esmalt ja peajoones diplomaatilise võimalusega. Venemaale pidi olema samas algusest peale selge, et lääs lükkab need nõudmised tagasi.

Muidugi on kõigi huulil küsimus, mis saab edasi. Moskva nõudmiste tagasilükkamine toob kindlasti kaasa Venemaa süüdistuse, et lääs ei tahagi Venemaaga läbi rääkida ja nii ongi Venemaa sunnitud Ukrainas sõda alustama. Hea uudisena on Valge Maja juba jõudnud teatada, et Venemaaga läbirääkimisi ei peeta ilma NATO liitlasteta. Läänel ei ole tegelikult teist võimalust kui käituda ühtsena, sest kui Venemaa mingi tüki Ida-Euroopast kätte saab, tulevad uued nõudmised. Sellest võiksid aru saada ka lääne Vene-sõbralikud poliitikud, kelle mõju on õnneks vähenenud.

Eesti huvides on nii rahu kui ka lääne ühtsus ja oleks kahju, kui need kaks omavahel vastuollu läheksid. Seda peab Eesti diplomaatia igati vältima.

Märksõnad
Tagasi üles