TRT03: ELMO TEMPEL: TÕRAVERE, EESTI, 09APR19 - Pildil Tartu Observatooriumi Eesti Kosmosekeskuse vanemteadur Elmo Tempel. ma/Foto MARGUS ANSU EESTI MEEDIA FOTO: Margus Ansu FOTO: Margus Ansu

Uuest võimsast teleskoobist ja teaduse uudishimulikkusest kirjutab akadeemik Elmo Tempel.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Lähipäevil, 22. detsembril saadetakse orbiidile ajaloo kõige kallim kosmoseteleskoop, mis kannab Apollo Kuu-missioonide juhi James Webbi nime. Selle kogumaksumus on ligikaudu 10 miljardit dollarit ehk kaks kolmandikku Eesti aastaeelarvest. Tahes-tahtmata tekitab see küsimuse, kas selline summa on õigustatud ning mida see ühiskonnale annab.

Tung uute teadmiste järele on ühiskonna lahutamatu osa. Kas kujutaksime tänapäeval ette maailma, mille keskmes on Maa ja Päike ning kõik teised taevakehad liiguksid ümber selle? Ilmselt mitte. Ometi oli selline maailmavaade kuni 16. sajandini valitsev ning teisitimõtlejaid ei sallitud. See oli ka üks põhjus, miks Mikołaj Kopernik viivitas oma teose «De revolutionibus orbium coelestium» («Revolutsioon taevasfääril») avaldamisega, kust selgus, et planeedid liiguvad ümber Päikese.