Ago Raudsepp: Churchill ja Müncheni vaim

Winston Churchill ja Neville Chamberlain 1935. aastal Foto: Wikimedia Commons

Sõnad on odavad, armastab kirjutada Edward Lucas. Kui paar nädalat tagasi sõjaoht käegakatsutavaks muutus, siis saime oma poliitikutelt kuulda suuri sõnu: väärtusi tuleb kaitsta, ei tohi lubada Müncheni vaimu tagasitulekut, tuleb käituda nagu Churchill.

Need on kõik õiged sõnad, ainult et – kas nad ei ole mitte hiljaks jäänud. Churchill hakkas juba kuus aastat enne 1938. aasta Müncheni kriisi rääkima sellest, et tuleb hakata suurendama kaitsekulutusi. Siis oli alles aasta 1932 ja Hitler ei olnud veel võimule tulnud. Kuid Churchilli jaoks piisas juba sellestki, et Hitleri taga oli kolmandiku Saksa rahva toetus. Hitleri võimuletuleku väljavaade oli reaalne.

Demokraatlikult valitud Ühendkuningriigi parlament ei tahtnud kaitsekulutuste tõstmisest midagi kuulda. Majanduskriisis vaevleva riigi seadusandjad tahtsid tegeleda hoopis kulude kärpimisega. Kuid ka hiljem, kui majanduskriis läbi sai, jäi Churchill hüüdjaks hääleks kõrbes. Demokraatliku riigi enamus ei uskunud Churchilli hoiatusi ja pidas kaitsekulutuste tõstmist mõttetuks.