Kaire Uusen: rohepööre saab alguse inimese südamest

Kaire Uusen, kolumnist Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES/PM/SCANPIX BALTICS

Rohepöördele mõeldes ei peaks silme ees olema peaminister, õlitehas ega viimane elektriarve, vaid kõigepealt see, mis on meie ümber: kodumets ja -põld, linna tunginud metsloom või põldude mürgitamisel surnud linnud, mesilased ja muud putukad, kirjutab kolumnist Kaire Uusen.

Kui silm hakkab särama kerkivate betoonehitiste, vilkuvate kauplusetulede ja kingireklaamide peale, kui tuju teeb rõõmsaks teade, et Viimsist on lõpuks viimane põder välja aetud ja karu maha lastud, või on aias sipelgatest, muttidest ja teistest mürgi abil lahti saadud, siis võib öelda: olukord on kurb! Rohepööre seda inimest niipea ei «ohusta».

Rohepööre saab alguse inimese südamest. See ei tähenda olemasolevale kriipsu peale tõmbamist, vaid esimene samm on ümbritseva looduse, teiste elusolendite märkamine, neile ruumi ja eluõiguse andmine. Edasi – mõistlik tarbimine, kokkuhoid. Rohepööret ei saa viia ellu manitsuste, kümnete seaduste jõustamise või kasu pärast – näiteks õiglase üleminekufondi raha ootuses.