/nginx/o/2020/10/19/13421481t1h0741.jpg)
/nginx/o/2021/12/14/14259645t1h5b46.jpg)
- Elukohaandmeid on vaja saada täpsemaks, aga seda tuleb teha arukalt
- Linnade ja valdade jaoks on oluline tulubaasi stabiilsus
- Võimalikud muudatused ei tohi ohustada omavalitsuste autonoomiat
Praeguses omavalitsussüsteemis on elukoha andmetega seotud isiku võimalus otsustada kohaliku elu küsimusi eelkõige kohalike omavalitsuste volikogu valimiste kaudu ja saada teenuseid kohalikust omavalitsusest ning omavalitsusele laekub selle isiku tulumaksuosa, kirjutab Eesti Linnade ja Valdade Liidu asejuht Jan Trei (Isamaa).
Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased hakkasid 2019. aastal uurima võimalusi riiklikes registrites leiduvate elukohaandmete ebatäpsusest tulenevate probleemide lahendamiseks avalike teenuste kujundamisel. Tegemist on Eesti Teadusagentuuri RITA programmi uuringuga «Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites», mille tulemuste rakendamisest on huvitatud nii siseministeerium, rahandusministeerium, haridus- ja teadusministeerium kui ka kohalike omavalitsusliitude esindajad.
Kuuludes selle projekti juhtkomisjoni, on mul olnud võimalus neil teemadel kaasa rääkida ning anda sisendeid omavalitsuste vaatenurgast lähtuvalt. Projektis on kavas välja tuua tegurid, mis põhjustavad või soodustavad Eesti inimeste andmete ebatäpsust rahvastikuregistris. Üheks põhjuseks on mitme elukoha olemasolu, näiteks kui linnakodu kõrval on olemas ka maakodu või suvila.
Linna või valda ei saa pidada üksnes teenust osutavaks asutuseks.
Keegi ei sea kahtluse alla vajadust selle järele, et elukoha andmed oleksid rahvastikuregistris täpsed, ning on arusaadav, et oma elu mitme elukoha vahel jagavad inimesed soovivad saada teenuseid vajadusel mitmest kohalikust omavalitsusest, kus on parasjagu nende elukoht. Samas, eri lahendite kaalumisel ei tohiks kõrvale jätta võimalike muudatuste mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele ja üldisemalt mõju senisele kohaliku omavalitsuse süsteemile.
Tulubaas peab olema prognoositav
Tulumaks on kohaliku omavalitsuse üks olulisemaid tulubaasi osasid, mille arvelt osutatakse elanikele avalikke teenuseid. Linnade ja valdade jaoks on oluline tulubaasi stabiilsus – selle järgi koostatakse ka omavalitsuse eelarvet. Kui kaaluda, et inimesel on mitu elukohta, siis kummas omavalitsuses peaks ta saama oma vajatud lasteaia- või koolikoha või hoopis sotsiaalteenused? Kas omavalitsused peaksid siis oma tulubaase jagama?
/nginx/o/2021/12/14/14259649t1hafa6.jpg)
Projektis vajab selget vastust küsimus, kuidas jaotub kahe elukoha vahel tulumaksu osa. Kui see alustala omavalitsuse eelarveplaneerimises kõikuma lüüa, ei olegi võimalik omavalitsuste eelarvestrateegiaid ega keskpikka arengut kavandada.
Praeguses omavalitsuste süsteemis on elukohaandmetega seotud isiku võimalus otsustada kohaliku elu küsimusi eelkõige kohalike omavalitsuste volikogu valimiste kaudu ja saada teenuseid kohalikust omavalitsusest ning omavalitsusele laekub selle isiku tulumaksuosa. Süsteemi ümberkorraldamiseks tuleks kõiki neid aspekte koostoimes analüüsida. Linna või valda ei saa pidada üksnes teenust osutavaks asutuseks.
Projektis vajab selget vastust küsimus, kuidas jaotub kahe elukoha vahel tulumaksu osa.
Osa projektis pakutud lahendusteedest toob paratamatult kaasa vajaduse hinnata ja otsustada, missuguseks kujuneb Eesti omavalitsussüsteemi tulevik. Eelkõige pean silmas projekti raames pakutud lahendust, kus rahvastikuregistris on võimalik määrata algoritmi alusel konstrueeritud elukoht ning teine elukoht, mis on isiku tahteavalduse alusel valitud ja seob isiku kindla omavalitsusega. Selle alusel toimuks maksude arvestamine linna või valla tulubaasi ning ka omavalitsuse teenuste osutamine oma elanikkonnale. Mõju puhul omavalitsussüsteemile olid ka eksperdid seda meelt, et see lahendus tooks kaasa linnade ja valdade tegevuse ümbermõtestamise.
Muudatuste mõju võib olla ulatuslik
Lahenduse rakendamine võib omavalitsuste jaoks muuta keerukamaks teenusevajaduse, mahu ja teenuse osutamise suutlikkuse pikemaajalise planeerimise. Eelkõige tekib aga küsimus, missugune elukoht on valimisõiguse aluseks, sealhulgas juhul, kui on mitu lepingulist elukohta. Ja küsimus ei ole ainult selles, mille alusel toimuks omavalitsuse teenuste rahastamine ja kohustus avalikke teenuseid osutada, vaid ka üldisemalt, milline linn või vald täidab nimetatud isikute suhtes oma avalikke ülesandeid, mis väljuvad konkreetse teenuse osutamise raamidest, kuid on seotud isikuga (nt lastekaitse, eestkoste jne). Kuidas hakkab toimuma omavalitsuste rahastamine? Kas valimisõigust on võimalik jaotada mitme elukohaga seotud linna või valla vahel?
/nginx/o/2021/12/14/14259648t1h9dac.jpg)
Kui elanik võib sõlmida omavalitsusega lepingud teenuste saamiseks ning sellega kaasneb osa maksutulude suunamine teenuste rahastamiseks, kusjuures iga teenuse ja toetuse korral võib olla isikul erinev lepinguline elukoht (sh erinevates omavalitsustes), siis kuidas omavalitsused tervikuna kohaliku elu küsimusi otsustavad, tegevust planeerivad või lepinguid administreerivad? Samal ajal võime küsida, kuidas isikud teenuste või toetuste osutajat omavalitsuse näol valivad või kuidas jõuab omavalitsuseni teadmine, kelle suhtes, mis ajal ja mis ulatuses ta ühte või teist avalikku ülesannet peab täitma?
Kuidas arvestatakse tulumaksu suunamisel eri elukohtade ja teenuste proportsiooni? Tulumaks on omavalitsuse üks olulisemaid tulubaasi osasid, mille arvelt on võimalik linnadel ja valdadel avalikke ülesandeid täita ja teenuseid osutada. Samuti on oluline tulubaasi stabiilsus, mis võib olla häiritud kavandatavate muudatuste valguses.
Oluline on meeles pidada, et kavandatavad lahendusteed ei muudaks kohaliku omavalitsuse autonoomiat sisutühjaks.
Arvan, et tegu on igati tänuväärse projektiga, ent siiski on oluline meeles pidada, et kavandatavad lahendusteed ei muudaks kohaliku omavalitsuse autonoomiat sisutühjaks ning ei kaoks linnade ja valdade suutlikkus korraldada ja juhtida iseseisvalt kohalikku elu. Samuti tuleb tähele panna, et ei tekiks segadust teenuste osutamisel ja planeerimisel, mille tagajärjeks võib olla tunduvalt suurem halduskoormus.
Nagu varem mainitud, ei sea keegi kahtluse alla, et elukohaandmed peavad olema korrastatud. Omavalitsuste jaoks on aga praegu veel liialt palju vastamata küsimusi, millele innukalt vastuseid oodatakse. Loodan, et RITA mobiilse elu projekt jõuab peagi ka vastusteni kõigile nendele küsimustele.