P, 4.12.2022

RAHVASTIK ⟩ Maie Kiisel, Meri Lille Külm: kodupaika ja sissekirjutust pole lihtne kokku viia

Maie Kiisel, Meri Lille Külm: kodupaika ja sissekirjutust pole lihtne kokku viia
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kui päkapikud leiavad kõik eestimaalased üles ka ilma sissekirjutuseta, siis rahvaloenduse, erinevate teenuste ja toetuste ning ametlike toimingute jaoks on vajalik õige rahvastikuregistri aadress. Kodurestorani pidamise eest tunnustust pälvinud Viljandimaal asuva Viru Talu perenaise Monika Peebo pere jõulusukad.
Kui päkapikud leiavad kõik eestimaalased üles ka ilma sissekirjutuseta, siis rahvaloenduse, erinevate teenuste ja toetuste ning ametlike toimingute jaoks on vajalik õige rahvastikuregistri aadress. Kodurestorani pidamise eest tunnustust pälvinud Viljandimaal asuva Viru Talu perenaise Monika Peebo pere jõulusukad. Foto: Elmo Riig/Sakala

Kui Eesti läheb seda teed, et tsentraalselt kogutud andmeid kasutatakse kõikvõimalikeks otstarveteks, tuleb need otstarbed üle vaadata, kirjutavad Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) analüütikud Maie Kiisel ja Meri Lille Külm.

Suurenenud on inimrühmad, kellel on keeruline elukohta määratleda. See ei puuduta ainult töö tõttu nädala sees pealinnas viibivaid lapsevanemaid või rahvusvahelises korporatsioonis töötavaid spetsialiste. Siia paigutuvad ka õpilased ja üliõpilased, kelle jaoks on tähtis soodne elupind ning kelle esimesed sõprus- ja lähedussuhted on ebastabiilsed. Õpingute või praktika ajal viibitakse korterikaaslastega ühisel pinnal, «mustalt» välja renditavates korterites, ühikas, sõprade, elukaaslaste või sugulaste juures. Neid kohti on keeruline koduks pidada. Mitmendal päeval pärast 20-aastase elukaaslase pere juurde kolimist julgeksite tema emalt küsida õigust end korterisse sisse kirjutada?

Märksõnad
Tagasi üles