JUHTKIRI ⟩ Kõlagu fortissimo!

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

Betooniga kultuuri tegemine on alati kahe otsaga asi. On selge, et niisamagi tegutsemiseks jagatakse kultuuri­inimestele raha õige napilt. Üleüldise riikliku ehitusbuumi taustal tekib kergesti ka mulje, et valitsejad investeerivad majadesse tunduvalt rohkem kui oma inimestesse. Kuid on ka kohti, kus maja läheb hädasti vaja.

Tänase lehe kultuuriosast leiab artikli Helioru kontserdimaja ehitamise asjus peetud aruteluringist. Projekti eesmärk on võimaldada Eesti Riiklikule Sümfooniaorkestrile ja Eesti Filharmoonia Kammerkoorile Tallinnas oma kodu, nüüdisaegsete ruumide ja akustiliste võimalustega hoone, mis võiks olla nii kodumaine kui ka rahvusvaheline magnet. Sel kevadel kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimekirjast jäi see aga muusikainimeste kurvastuseks välja.

Mure on tõsisem kui lihtsalt kultuurirahva omavaheline mõõduvõtmine, milline gild suudab endale meelepärase projekti otsustajatele vajalikumaks rääkida. Estonia lavale, kus ERSO praegu tegutseb, ei mahu sümfooniaorkester täies koosseisus äragi. Rahvusooperi kontserdisaali akustilise eripära tõttu on kõnealuses ruumis orkestriga forte’s mängimine muusikute tervisele aga suisa ohtlik. Seega pole küsimus vajaduses, küll aga selles, kuhu ja mis raha eest hoone ehitada.