Lauri Vahtre: inimkonna progressi nimel kollektiivse despootia poole

Lauri Vahtre. Foto: Tairo Lutter

Lääne demokraatia näitab lagunemise märke, kuna kokkulepitud protseduuridest ei taheta enam kinni pidada, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).

Kunagi kirjutasin demokraatia võimalikkusest või võimatusest ja jõudsin järeldusele, et demokraatia tuumaks on kokkulepitud protseduuri järgimine. Pahasoovijatele, keda mul juba tollal oli palju, tundus see naeruväärne. Mis «protseduur»? Mis paleus see veel on? Paleuseks peab ikka olema rahva võim, üleüldine õnn ja muud seda mõõtu asjad, mitte mingi tindihõnguline «protseduur».




Telli nädala põnevamate arvamuslugude ülevaade e-mailile

Liitu uudiskirjaga Arvamus

Martin Ehala




Kuid olen siiani samal arvamisel. Demokraatiat ei tee demokraatiaks mitte õnnest oimetud rahvamassid, kes käsikäes tõusva päikese poole marsivad, kuid ka mitte üksteisest üle karjumine ega ammugi kõigi tahtmise arvestamine, mis on üksnes illusioon. Demokraatia teeb demokraatiaks kokkulepitud reeglistik, millest mingite parameetrite alusel, osalt kindlasti ka katse-eksituse meetodil eeldatakse, et see peaks välja selgitama parima lahenduse. Sellise, mille puhul kasusaajate hulk oleks maksimaalne ja kahjusaajate hulk minimaalne. Kasu ja kahju on muidugi vastuolulised mõisted, tuleb eristada materiaalset, emotsionaalset, intellektuaalset jne kasu/kahju, samuti lähi- ja kaugkasu ning lähi- ja kaugkahju.