Elektrit, seltsimehed!

Urmas Nemvalts joonistab Foto: Päeva karikatuur

• Lakke tõusnud elektrihind on rumaluste tagajärg
• Elektrinälg ei ole ajutine ja selle leevendamiseks tuleb tegutseda
• Tuuleparkide rajamine on pikalt seisnud takistuste taga
• Tuleb võtta vastu strateegiline otsus Eesti tuumaenergeetika arendamiseks

Rumalus maksab alati kätte ja lakke tõusnud elektrihind ei ole muud kui meie oma paljude väikeste ja suuremate rumaluste tagajärg. Vigade kõrvaldamine nõuab kiireid otsuseid, nii taktikalisi kui ka strateegilisi. Ning tahtmist neid sihikindlalt ellu viia.

Kunagi öeldi, et nõukogude võimul on viis suurt vaenlast: rahvusvaheline imperialism ning kevad, suvi, sügis ja talv. Isegi kui viimastel aastatel on detsembrid olnud pehmed, on siiski uskumatult lühinägelik mitte arvestada võimalusega, et tuleb pakane. Planeerida sellele ajale elektrijaamade hooldusremonti – see meenutab nõukaaega.

Kuid sel nädalal ilmnes, et ka Nord Poolis on täielik bardakk elektrijaamade korraliste hoolduste koordineerimise vallas. Kui mitte eeldada riukalikku soovi tootmisvõimsuse vähendamisega hinda ja paanikat tõsta, siis on muud järeldust raske teha.

Ning liiga kaua oleme uskunud Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimäe rahustavat juttu kogu maa elektrifitseerimisest ja muretust tulevikust. Kõik olekski nii, kui meie piirkonnas oleks kokku piisavalt reservi, et igal hetkel tagada tarbijatele vajalik energiakogus.

Paraku on see eeldus osutunud valeks ja jääb valeks kindlasti ka lähemas tulevikus mitmel põhjusel. Esiteks nõuab rohepööre pöörasel kombel elektrienergiat selleks, et muuta süsinikuvabaks auto- ja meretransport. Seda kasvu ei suuda olemasolevad võimsused katta. Teiseks on meie enda põlevkivijaamad amortiseerunud ja nende tööiga ei saa lõputult pikendada isegi siis, kui otsustame nad muuta konkurentsivõimelisemaks süsihappegaasi kogumise süsteemiga.

Elektrinälg ei ole ajutine ja selle leevendamiseks tuleb tegutseda. Esiteks peab kiiresti leidma viisi, kuidas tasandada hullumeelse elektrihinna mõju tarbijatele ja üldisele hinnatõusule. Siin võiks aidata elektrihinna käibemaksumäära ajutine langetamine kindla lõpptähtajaga.

Tuleb võtta vastu julge otsus Eesti tuumaenergeetika arendamiseks ja sellega ka reaalselt alustada. See on pikaajaline protsess, kuid mida kauem venitada, seda hullem.

Teiseks tuleb hakata kohe kõrvaldama keerukamaid pudelikaelu, mis takistavad uute tootmisvõimsuste rajamist. Eesti vajab niihästi uusi juhitavaid elektrijaamu kui ka neid, mille tootlus sõltub tuulest või päikesest. Eesti on selle poolest seni olnud üsna rohutirtsu moodi, kes üksnes laulu lõi, samal ajal kui sipelgas Soome end sihikindla tööga talve vastu valmistas.

Tuuleparkide rajamine on pikalt seisnud mitme takistuse taga, millest mõni lahenenud, kuid kohaliku elanikkonna ja avalikkuse vastuseis maastiku ilu rikkuvatele rajatistele on endiselt suur. Kui kõrge elektrihind ei muuda hoiakuid, siis tuleb leida viise, kuidas kompenseerida elukeskkonna püsiv halvenemine kohalikele elanikele näiteks tasuta energiaga mõistlikus mahus.

Samuti tuleb võtta vastu strateegiline otsus Eesti tuumaenergeetika arendamiseks ja sellega ka reaalselt alustada. See on küll pikaajaline protsess, kuid mida kauem alustamisega venitada, seda hullem.

Kuid seni kuni suudame ellu rakendada realistliku elektrienergia arendamise kava, mis tagaks Eesti kasvava energiavajaduse meie oma mitmekülgse tootmisvõimekusega, ei jää muud üle, kui end tarbijatena kokku võtta ja elektri kasutamist vähendada või hajutada. Karm, kuid roheline.