E, 23.05.2022

Juhtkiri ⟩ Vaktsineerimise kohustus või sundus?

Postimees
Vaktsineerimise kohustus või sundus?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 27
Päeva karikatuur
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Kas me ikka räägime ühte keelt?
  • Sundimine on tahte vastane vägivaldne tegevus
  • On olemas ametid, mille puhul vaktsineerimine on vajalik

Kui me üksteisest aru ei saa, siis tuleb kindlaks teha, kas ikka mõistame ühtemoodi sõnu ja mõisteid, mida kasutame. Üks selliseid on kindlasti sundvaktsineerimise mõiste.

Sarnased sõnad on «sundsteriliseerimine», «sundabielu» või ka «sunnitöö». Säärased sundused kvalifitseeruvad inimõiguste rikkumisena, aga tegelikult ei räägi ju keegi millestki sellisest. Sundvaktsineerimine sõna otseses mõttes on see, kui keegi pannakse süstla alla tema tahte vastaselt, väevõimuga.

Võib muidugi norivalt öelda, et vaktsineerimiskohustus sisaldab teatavat sundi. Siiski pole Eestis ühtegi arvestatavat poliitilist jõudu, mis toetaks kõigile laienevat kohustuslikku vaktsineerimist. Ka mitte sel kujul, nagu seda arutatakse Austrias: iga inimene, kes ei vaktsineeri, saab trahvi. Rõhutada tuleb siin just sõna «arutatakse», sest otsustatud pole veel midagi ei parlamendis ega kohtus.

Postimees on juhtkirjades toetanud vaktsineerimist koroonaviiruse vastu ja toetame seda endiselt. Meie arvates on asutusi ja ameteid, kus vaktsineerimisnõue on asjakohane. Üldise kohustusliku vaktsineerimise kehtestamist trahvi ähvardusel, kui niisugune ettepanek peaks Eestis tehtama, me siiski ei toetaks.

Oleks väga hea, kui veenmise ja käitumusliku nügimise tulemusel vaktsineeriks end rohkem inimesi. Kummatigi tuleb Eestis nii riigil kui ka kogu ühiskonnal vaadata viirustõrjet laiemalt ning tegeleda ka muude meetoditega. Näiteks ventilatsioonilahendused või õhu aktiivne puhastamine viirustest UV-seadmetega.

Trahvide kehtestamisega saaksime juurde ebamõistliku hulga inimesi, kes seda ära ei maksa ja keda kohtutäiturid «jälitama» peaksid hakkama. Lisaks mäekõrguselt trotsi ja torinat ning hoogu ühiskondlikele tülidele.

Märkigem siiski, et Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukoha järgi võib vaktsineerimiskohustus olla demokraatlikes riikides inimeste tervise kaitseks vajalik.

Trahvidega saaksime juurde hulga inimesi, kes seda ära ei maksa ja keda kohtutäiturid «jälitama» peaksid hakkama. Lisaks mäekõrguselt trotsi ja torinat ning hoogu ühiskondlikele tülidele.

See otsus ei puudutanud muide üldse koroonavastast vaktsineerimist. Tšehhi kodanik pöördus Euroopa inimõiguskohtu poole seoses laste kohustusliku vaktsineerimisega juba enne, kui koroonapandeemia maailma vallutas.

Nüüd on kohtuasjast Vavřička jt versus Tšehhi Vabariik saanud argument vaktsineerimiskohustuse kehtestamisel Covid-19 puhul, aga ka viha märklaud mõnelegi vandenõuteoreetikule, kes usub, et inimõiguskohus on George Sorosi kuri tööriist. Samasugune vandenõumeelsus on neilgi, kes panevad lõdva käega võrdusmärgi sund-vaktsineerimise ja mis tahes leebe vaktsineerimiskohustuse vahele.

Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa ütles Postimehele antud usutluses, et Eesti riik ei poolda sundvaktsineerimist, aga on olemas töökohad, kus vaktsineerimine on vajalik. Tööandjail on võimalik neid otsuseid riskianalüüsi põhjal teha. Siin on liigagi palju tööandja õlule pandud, riik ja eriti riigikogu on hoidunud vastutusest. Laste vaktsineerimiseks soovitab Mändmaa perearstisüsteemi, mitte suurt süstlapidu telkides. Seegi kõlab mõistlikult.

Praegu kehtivate nõudmistega on Eesti jäänud tasakaalukalt tsiviliseeritud ühiskonna piiridesse sellest hoolimata, et üksikasjus saab siin või seal nii mõnegi asja kallal norida.

Märksõnad
Tagasi üles