Raul Eamets: miks meil on vaja humanitaare ja sotsiaalteadlasi?

Raul Eamets Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees

Majandusteadlane Raul Eamets kirjutab sellest, miks Eesti ühiskond vajab paljude inseneriametite kõrvale ka humanitaar- ja sotsiaalteadlaste panust. 

Ilmselt oleme kõik kuulnud lugu liblika tiivalöögist, mis võib vallanda globaalsed muutused, sest looduses on kõik omavahel seotud. Võtame ühe lüli vahelt ära ja kõik muutub. Oletame, et leiutame Eestis vahendi, kuidas kõikidest sääskedest korraga lahti saada. Mis siis juhtub, mis saab pääsukestest, nahkhiirtest ja paljudest kaladest, kelle toidulaual on sääsed või nende vastsed auväärsel kohal? Tavaliselt me nii kaugele ei viitsi mõelda.

Kuidas on ühiskonnas, kas meie koos tegutsemine eristub kuidagi loodusest? Kardan, et ei eristu. Ka inimeste ühise tegutsemise puhul kehtivad teatud loodusseadused. Ühiskonda on võimalik vaadelda kui toimivat ökosüsteemi, kus kõiki lülisid on vaja. Toon lihtsa näite. Me räägime täna palju sellest, et meil on liiga palju igasuguseid sotsiaalteadlasi ja humanitaare, aga majanduse arengu seisukohast oleks vaja palju rohkem insenere, IT-inimesi, kes tooksid rohkem innovatsiooni, e-arendusi jne.

Kas see ikka on nii? Kas ühiskonnas ei ole niisamuti nagu looduses, et meil on kõike vaja? Tegelikult oleks vaja, et igal inimesel