Martin Lips: Eesti vajab paindlikumat töörände kvoodisüsteemi

Martin Lips FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Kas praegune töörände kvoodisüsteem on piisavalt jätkusuutlik, et püsida konkurentsis ka edaspidi, küsib Fortumo ärijuht Martin Lips.

Kui veel selle kümnendi algul saime rääkida Eesti negatiivsest iibest, mida põhjustas peaasjalikult ebaatraktiivne kohalik tööturg, siis tänaseks on Eestis toimunud rändepööre, mille puhul on väljaränne asendunud sisserändega. Muutus näitab Eesti kiiret majandusarengut ning kasvavat konkurentsivõimet võrreldes rikkamate naaberriikidega.

Siseministeeriumi ettepaneku kohaselt on tuleva aasta sisserände piirarv 1311 inimest, mis moodustab 0,1 protsenti alalistest Eesti elanikest. Kuigi seaduses on ette nähtud ka hulk sisserände erandeid näiteks idufirmade või IT-spetsiifiliste töökohtade näol, on siiski nõudlus mitu korda suurem, kui riik seda hetkel lubab. Samas näitas hiljutine Eesti Teadusagentuuri uuring, et Eesti riigikassasse toob tööränne rohkem tulu kui kulu – mida noorem ja kvalifitseeritum on töörändaja, seda rohkem panustab ta ka riigieelarvesse. Tekib küsimus, miks me ikka veel lähtume iganenud kvoodisüsteemist, kui kodus on ilmselge töökäte puudus.