Eestil ei ole Prantsusmaaga alati head suhted olnud. Meenutada tasub olukorda Iraagi sõja eel 2003. aastal, kus USAga ühte paati hüpanud Ida-Euroopa, sh Eesti, sai karmilt noomida toonaselt Prantsusmaa presidendilt Jacques Chiracilt. Viimase sõnul jätsid Ida-Euroopa riigid kasutamata võimaluse vait olla.
Ent suhete madalseis Prantsusmaaga ei osutunud õnneks igaveseks. Pärast seda, kui Eesti otsustas 2013. aastal esimesena liituda Prantsusmaa sõjalise missiooniga Malis, on suhted soojenenud. Nüüdseks on suhted Tallinna ja Pariisi vahel lausa kuumad, lühikese aja sees on Prantsusmaad väisanud Eesti tippjuhtkond: president Alar Karis, riigikogu esimees Jüri Ratas ja peaminister Kaja Kallas. Äsja aga käis Eestis Prantsusmaa riigieelarve minister Olivier Dussopt.
Tihedad visiidid ei ole ainult lipu näitamiseks ja sümboolsed. Näiteks on väga suur au, et president Karis võis rahufoorumil olla koos ühes aruteluringis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Karise kohta tahtnuks tõenäoliselt paljud. Paistab ka, et Pariis kuulab Eesti häält, seda just Venemaa, Valgevene ja Ukraina asjus.
Muidugi on Prantsusmaast rääkides vaja teadvustada ohukohti – on ju Macron rääkinud NATO ajusurmast ja dialoogi vajalikkusest Venemaaga. Ent viimaste Valgevene ja Ukraina sündmuste valguses paistab ka Pariis olevat võtnud Moskva suhtes karmima hoiaku.
Oluline on, et koroona- ja migrandipinges Euroopa Liit oleks jätkuvalt solidaarne ega lõheneks. Eesti head suhted Prantsusmaaga aitavad kindlasti sellele eesmärgile kaasa.