Juhtkiri ⟩ Tallinna-Pariisi telg

Urmas Nemvalts joonistab FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Euroopa Liidu solidaarsus loeb
• Eesti on suutnud rajada head suhted Prantsusmaaga
• On mitu põhjust, miks Prantsusmaaga tuleb häid suhteid hoida

Eesti tihenenud suhted Prantsusmaaga annavad tunnistust Eesti diplomaatia edust ja näitavad võimalust Euroopa Liidu solidaarsuse jätkumiseks.

Eestil ei ole Prantsusmaaga alati head suhted olnud. Meenutada tasub olukorda Iraagi sõja eel 2003. aastal, kus USAga ühte paati hüpanud Ida-Euroopa, sh Eesti, sai karmilt noomida toonaselt Prantsusmaa presidendilt Jacques Chiracilt. Viimase sõnul jätsid Ida-Euroopa riigid kasutamata võimaluse vait olla.

Ent suhete madalseis Prantsusmaaga ei osutunud õnneks igaveseks. Pärast seda, kui Eesti otsustas 2013. aastal esimesena liituda Prantsusmaa sõjalise missiooniga Malis, on suhted soojenenud. Nüüdseks on suhted Tallinna ja Pariisi vahel lausa kuumad, lühikese aja sees on Prantsusmaad väisanud Eesti tippjuhtkond: president Alar Karis, riigikogu esimees Jüri Ratas ja peaminister Kaja Kallas. Äsja aga käis Eestis Prantsusmaa riigieelarve minister Olivier Dussopt.

Tihedad visiidid ei ole ainult lipu näitamiseks ja sümboolsed. Näiteks on väga suur au, et president ­Karis võis rahufoorumil olla koos ühes aruteluringis Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Karise kohta tahtnuks tõenäoliselt paljud. Paistab ka, et Pariis kuulab Eesti häält, seda just Venemaa, Valgevene ja Ukraina asjus.

Muidugi on Prantsusmaast rääkides vaja teadvustada ohukohti – on ju Macron rääkinud NATO ajusurmast ja dialoogi vajalikkusest ­Venemaaga. Ent viimaste Valgevene ja Ukraina sündmuste valguses paistab ka Pariis olevat võtnud Moskva suhtes karmima hoiaku.

Oluline on, et koroona- ja migrandipinges Euroopa Liit oleks jätkuvalt solidaarne ega lõheneks. Eesti head suhted Prantsusmaaga aitavad kindlasti sellele eesmärgile kaasa.

Põhjusi hoida häid suhteid Prantsusmaaga leidub kuhjaga. Pärast Brexitit on Prantsusmaa Euroopa Liidu tugevaim sõjaline jõud ja ühenduse ainus tuumariik. Veel on Prantsusmaa ainus ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige Euroopa Liidust. Prantsusmaa on alates järgmisest aastast ka pool aastat Euroopa Liidu eesistujamaa. Peale selle on pärast Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli ametist lahkumist selgelt Euroopa Liidu kõlavaim hääl Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Et Macroni tagasi­valimiskampaania langeb samale ajale Euroopa Liidu eesistumisega, on tal vaja oma kampaanias jõuliselt välja käia Euroopa mõõde, mis on just Eesti huvides.

Erinevalt 2003. aastast, kui ­USA-l ja Lääne-Euroopal suusad risti läksid ja Eesti pidi poole valima, on praegu USA ja Prantsusmaa suhted laabumas. USA, Briti ja Austraalia julgeolekulepingust AUKUS tekkinud pinge paistab olevat leevenenud, see kõik loob soodsa tausta Eesti koostööle Prantsusmaaga. On selge, et nii Prantsuse kui ka Eesti ettevõtjad langetavad ise otsuseid, kas ajada omavahel äri, kuid riikidevaheline soodus kliima soodustab ka kaubandussuhteid.

Me ei tea veel, kuidas hakkab tööle Euroopa Liidu mootor ehk Saksa-Prantsuse telg. Kuidas tulevad omavahel toime uus Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz ja Macron, saab olema lähikuude põhiküsimus. Oluline on, et koroona- ja migrandipinges Euroopa Liit oleks jätkuvalt solidaarne ega lõheneks. Eesti head suhted Prantsusmaaga aitavad kindlasti sellele eesmärgile kaasa.