Endel Oja: Rail Baltic paneb löögi alla muu taristu

Rail Baltica ehitus. Foto: Sander Ilvest

Rail Balticu (RB) ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuringust (Skepast & Puhkim, 2017) selgub, et RB kehandi täitematerjali (liiv ja kruus) läheb vaja kuni 15 miljonit kuupmeetrit. Nende materjalide varustuskindlus Harjumaal on praegu veel rahuldav, kuid uute varude lisandumiseta langeb see aastail 2022–2025) kriitilise piiri lähedale.

Raplamaal ja Pärnumaal on liiva ja kruusa varustuskindlus juba praegu kriitiline. Kui optimaalsele veokaugusele mitte mõelda, saaks Pärnumaal arvestada lisaks Läti maavaradega, kuid sel juhul ei võetaks arvesse Läti RB ehitust ja muid sealseid suuri ehitusobjekte – seega ei ole ka Lätist liiva ja kruusa ostmine reaalne. Raudteekehandile tuleb rajada kaitsekiht, milleks kasutatakse ehitusotstarbelist karbonaatkivi.

Pärnumaal langeb selle varustuskindlus RB ehitamise tõttu 2023. aastal kriitilise piiri lähedale ja Harjumaal on defitsiit juba käes, sõltumata RB ehitamisest (vt uuringut lk 10). Seega nõuab Rail Balticu ehitamine kohalikke ehitusmaavarasid kogustes, mida ei ole võimalik kindlustada isegi juhul, kui kõik teised infrastruktuuri arendamise projektid Harjumaal, Raplamaal ja Pärnumaal peatada.