Juhtkiri ⟩ Ühiskonna vaimne tervis pandeemias

Urmas Nemvalts joonistab. FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Peame pandeemias säilitama kannatlikkus
• Koroona ei möödu niipea
• Maailm on koroonaks paremini valmis

Lõuna-Aafrikast pärinev koroonatüvi võib olla vaktsiinidele senistest tüvedest vastupidavam. Me peame olema valmis tüve jõudmiseks varem või hiljem ka Eestisse, ent meie kasuks räägib asjaolu, et oleme juba õppinud pandeemia tingimustes elama.

Üks Lõuna-Aafrika tüvega nakatumise juhtum on jõudnud Belgiasse. Euroopa Liit ja Ühendkuningriik teatasid piirkonnast lendude lõpetamisest, et Lõuna-Aafrika tüve levimist pidurdada. Peame meeles pidama, et piirkonnast liigub inimesi Euroopa suunal ikkagi vähem kui pandeemia alguses hiinlasi, kelle elatustase on keskmiselt kõrgem kui lõuna-aafriklaste oma.

Nii kehtestasid Euroopa Liit ning Ühendkuningriik piirkonnale lennukeelu. Koroonapandeemia levik on näidanud, et piirangud toimivad ja nakkus saadakse pidama kontaktide vähendamisega. Liiatigi tasub meenutada hiljutist koroonasse nakatumise tõusu Euroopa riikides.

Kuid on ka teistpidiseid uudiseid. Nii on Eesti teatanud haiglates plaanilise ravi taastamisest. USA on avanud taas oma piirid välismaalastele. Sestap on võimalik järeldada, et koroonapandeemia käitub maailmas lainetena, liiatigi on iga riigi käitumine pandeemias olnud erinev.

Küsimus on, kas uus Lõuna-Aafrika tüvi teeb sellesse korrapäratusse mingid korrektiivid. Vara öelda. Praeguseks on aga selged mitu tõsiasja, mida peame oma edasises elukorralduses arvesse võtma.

Me peame olema valmis reageerima uutele tüvedele või uutele lainetele, aga me ei tohi endas lasta võimust võtta paranoial ja ühiskonnas totaalkontrolli kehtestada.

Esmalt ei paista kuskilt lootust, nagu saaks pandeemia lähitulevikus läbi. Seega tuleb varuda kannatust ja olla valmis edasisteks piiranguteks, sulgemisteks, kaugõppeks ja koroonatõenditeks. Muidugi muudavad edasised tüved ja nende ennustamatu käitumine ennustamatuks ka ühiskondliku arengu ja majandusliku planeerimise. Teenindusettevõtted peavad olema valmis kas kiirelt uksi sulgema või vastupidi, need taas kiirelt avama. See kõik aga tähendab tööjõu väga suurt voolavust.

Teiseks aga tasub rõhutada vaktsiinide olulisust. Hoolimata asjaolust, et koroonasse on haigestunud ka nüüd vaktsineeritud ja uus tüvi näitab vaktsiinidele suuremat vastupanuvõimet, on kindel, et ilma vaktsineerimiseta oleks olukord mitu korda hullem. Ka teadus on koroonapandeemiaga võitlemisel teinud edusamme ning väljatöötamisel on ka koroonaravimid. Seda kõike tasub uue tüve tulekul arvestada.

Eesti ja teistegi riikide ühiskonnad peavad õppima pandeemias tasakaalu hoidma. See tähendab esmajoones mõõdukat ohutunnet. Me peame olema valmis reageerima uutele tüvedele või uutele lainetele, aga me ei tohi endas lasta võimust võtta paranoial ja ühiskonnas totaalkontrolli kehtestada.

Teisest küljest ei tohiks me end ka lõdvaks lasta ja mitte midagi teha. Just tasakaaluka ühiskondliku vaimse tervise leidmine muutub meie lähituleviku peaülesandeks.