Marek Strandberg joonistab FOTO: Marek Strandberg FOTO: Marek Strandberg
Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Väga paljudele meist kangastub kuvand sõjast selle põhjal, mida on siis vastavalt generatsioonile kogetud kas Hollywoodi märulitest või nõukogude sõjafilmidest, kus on selgesti eristuvad vastased, palju sõjatehnikat ning efektsed lahingustseenid. Päris elu on siiski palju proosalisem ning sõjapidamine võib sageli kulgeda nõnda, et see meie igapäevaharjumusi ja tavarutiini oluliselt ei mõjuta, ning teinekord me ei pruugi seda üldsegi tähele panna, kui just meedia meile sellest ei räägiks. Sõdu ei peeta enam juba mõnda aega territooriumi haldamise nimel, nagu seda on tehtud sajandeid, vaid eesmärgiks võib olla seatud vastasele olulise poliitilise, sotsiaalse või majanduslikku kahju põhjustamine. Viimasel ajal räägitakse palju hübriidsõjast kui uuest ja põnevast strateegiast, seda eriti Venemaa tegevuse najal Ukrainas, kuid ka käesolevat Valgevene konflikti silmas pidades[i].

21. sajandi hübriidsõda – migrandid Poola-Valgevene piiril. FOTO: foto: Belta/Scanpix