/nginx/o/2021/03/18/13685437t1h5199.jpg)
/nginx/o/2021/11/09/14190816t1h3052.jpg)
- Kõrge kütusehind sõltub suurel määral rohepöörde nõuetest
- Poliitikud ja ametnikud pole tahtnud hinnasurvet vähendada
- Eestis on kütuse hinnatõus olnud väiksem kui naaberriikides
Kullipilgul naftaturul toimuvat jälgivad ajakirjanikud kipuvad globaalseid trende tõlgendades kohaliku kütuseturu hinnakujundust avalikkusele esitama kõverpeeglis, kirjutab Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat vastuseks Tõnis Oja kommentaarile «Kütusefirmad võiksid hinda langetada» (PM 24.11).
Kahjuks ei anna isegi tuhandeid eurosid maksvad ja rangete konfidentsiaalsusreeglitega kaitstud Platts turuhinna ülevaated täielikku pilti konkreetse turu kütusehinna kujunemise kohta – selle mõistmiseks tuleb täielikult tunda kehtivaid nõudeid, regulatsioone ja toodete hinnadünaamikat. Lisaks fossiilse kütuse turuhinnale moodustab arvestatava osa müüdava kütuse lõpphinnast logistika, siseriiklikult kehtivad biokütuse nõuded ja sesoonsed erisused.
Kütuste viimaste nädalate kerge maailmaturu hinnalangus – mis eile küll jõulise tõusuga ümber pöördus – on sattunud samasse perioodi talvise kütuse tarnimisega meie regiooni tanklatesse. Kuna talvise arktilise diislikütuse puhul tuleb kütusesse segada külmumist välistavaid lisandeid, siis on ka kütuse hind kallim, kui septembris tanklatesse tarnitud suvine diislikütus. Samuti tuleb erinevalt Lätist meil ka talvise diislikütuse puhul täita taastuvenergianõudeid – see aga eeldab talvel kallima HVO (vesiniktöödeldud biokütus) kasutamist. Arusaadavalt jõuab ka see riiklikult kehtestatud nõue kütusehindadesse. Mootoribensiini puhul on turuosalisi üllatanud trend, kus taaskord taastuvenergianõuete täitmiseks vajalik etanool on viimase kuu jooksul hoopis 20 protsenti kallinenud.
Kõrgete hindade leevendamiseks tuleks aga pöörduda riigivõimu poole – seni pole ei poliitikud ega ametnikud tahtnud isegi arutada võimalusi hinnasurve vähendamiseks.
Lihtsam on aga Eesti kütuseturu efektiivsuses kahtlevatel analüütikutel võrrelda hinnakujundust naaberriikidega. Vastupidiselt populaarsele arvamusele on kütuse müügihinna tõus olnud Eesti tanklates regioonis selgelt kõige väiksem. Lähtudes EU Oil Bulletini viimasest hinnaülevaatest on võrreldes septembri keskpaigaga mootoribensiini hind tõusnud Lätis poole rohkem, kui Eestis. Sama trend kehtib diislikütuse puhul Eesti ja Leedu võrdluses. Arvestades Eestis rakendatavaid regiooni rangemaid taastuvenergianõudeid näitab meie turu hinnakujundus taaskord, et konkurents toimib ja tarbija võidab sellest.
Loomulikult on arusaadav, et üldise inflatsiooni olukorras tunnevad kütusetarbijad muret järjest suurema augu pärast, mille autoga sõitmine nende rahakotti närib. Kõrgete hindade leevendamiseks tuleks aga pöörduda riigivõimu poole – seni pole ei poliitikud ega ametnikud tahtnud isegi arutada võimalusi hinnasurve vähendamiseks.
Juba mitu aastat on Eesti Õliühing üritanud Keskkonnaministeeriumile selgitada, et riigi nõutud liiga pikk suvise mootoribensiini müügiperioodi viib mitu miljonit eurot Eesti kütusetarbija taskust. Seni on kütusesektor peaga vastu seina jooksnud, kuigi hinnastatistika näitab, et igal kevadisel rotatsiooniperioodil tõuseb põhjendamata nõude tõttu mootoribensiini hind Eestis rohkem kui naabrite juures. Samuti on riik kehtestanud jaburalt keerulise ja kalli kütuse sertifitseerimiskohustuse, mis suurendab kütusetarnijate kulusid lihtsalt paberimäärimisele.
Riigi soovimatust kütusetarbijatele vastu tulla on ebaõiglane kütusefirmade kraesse määrida.