Õliühingu tegevjuht: madalam kütuse hind on poliitikute ja ametnike taga

05.10.2021, Tallinn. Kütusehinnad Circle K-s. Foto: Remo Tõnismäe

Kullipilgul naftaturul toimuvat jälgivad ajakirjanikud kipuvad globaalseid trende tõlgendades kohaliku kütuseturu hinnakujundust avalikkusele esitama kõverpeeglis, kirjutab Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat vastuseks Tõnis Oja kommentaarile «Kütusefirmad võiksid hinda langetada» (PM 24.11).

Kahjuks ei anna isegi tuhandeid eurosid maksvad ja rangete konfidentsiaalsusreeglitega kaitstud Platts turuhinna ülevaated täielikku pilti konkreetse turu kütusehinna kujunemise kohta – selle mõistmiseks tuleb täielikult tunda kehtivaid nõudeid, regulatsioone ja toodete hinnadünaamikat. Lisaks fossiilse kütuse turuhinnale moodustab arvestatava osa müüdava kütuse lõpphinnast logistika, siseriiklikult kehtivad biokütuse nõuded ja sesoonsed erisused.

Kütuste viimaste nädalate kerge maailmaturu hinnalangus – mis eile küll jõulise tõusuga ümber pöördus – on sattunud samasse perioodi talvise kütuse tarnimisega meie regiooni tanklatesse. Kuna talvise arktilise diislikütuse puhul tuleb kütusesse segada külmumist välistavaid lisandeid, siis on ka kütuse hind kallim, kui septembris tanklatesse tarnitud suvine diislikütus. Samuti tuleb erinevalt Lätist meil ka talvise diislikütuse puhul täita taastuvenergianõudeid – see aga eeldab talvel kallima HVO (vesiniktöödeldud biokütus) kasutamist. Arusaadavalt jõuab ka see riiklikult kehtestatud nõue kütusehindadesse. Mootoribensiini puhul on turuosalisi üllatanud trend, kus taaskord taastuvenergianõuete täitmiseks vajalik etanool on viimase kuu jooksul hoopis 20 protsenti kallinenud.