Juhtkiri ⟩ Vaktsineerime selle maailma ära

Päeva karikatuur 25.11.2021 Foto: Urmas Nemvalts

• Hoolimata esialgsest segadusest on vaktsineerimine Euroopa edulugu
• Tõhusate vaktsiinide kiire väljatöötamine on lääne tsivilisatsiooni saavutus
• Eurooplased ei pea tundma ennast ülejäänud maailma ees süüdlastena

Europarlamendi eilne debatt ülejäänud maailma vaktsineerimisest oli niisama kirju, kui on elu, võib-olla isegi veel kirjum.

Mõistagi räägiti, et globaalne solidaarsus on ainus viis pandeemia seljatamiseks ja arenguriigid peavad saama vaktsiinidele ligipääsu. Jah, see on tõsi. Aga kui kaugele saab minna iseenda ja Euroopale edu toonud kapitalistliku süsteemi piitsutamisega? Mõnedki kriitikanooled lendasid ravimifirmade pihta, kes on müünud oma toodangu rikastele riikidele, jättes vaesed ootele.

Üks esineja nimetas vaktsineerimist inimõiguseks, mis olgu kõigile tagatud. Unustades, et koroonavaktsiinid tulid turule vähem kui aasta tagasi, mis on pöörane tempo, et üks toode muutuks üldiseks inimõiguseks.

Paljud kurtsid, et rikas maailm on olnud isekas ja omakasupüüdlik, jättes vaktsiinipatendid tühistamata. Unustades, et patentide tühistamine ei paneks Aafrika riike kiirelt Pfizeri või Modernaga võrreldavat vaktsiini tootma, küll aga saaksid Venemaa ja Hiina mRNA-tehnoloogia läänelt maha viksida. Kas me ikka tahame seda?

Euronaiivsuse kõrval kostis üksikuid vaktsiinivastaste postulaate à la vaktsiinid ei anna soovitud kaitset ja nende pealesurumine rikub inimõigusi.

Mõned kõnelejad, sh ELi tervisevolinik Stella Kyriakides, nägid suurt häda väärinfo levikus, mis on mitmes riigis hoidnud tagasi valmisolekut lasta ennast immuniseerida.

Kvaliteetsete vaktsiinide kiire väljatöötamine on lääne tsivilisatsiooni saavutus ja seda, et sellest said esimesena osa lääneriigid, ei saa me endile süüks panna.

Ent Euroopa pole üksnes Strasbourgi jutusaal. Hoolimata esialgsetest segadustest tarnetega on vaktsineerimine Euroopa edulugu. See on säästnud inimelusid ja tuletab meelde, et elame maailma kõrgeima elukvaliteediga kontinendil – ka meie siin Eestis, olles küll Lääne-Euroopast kaitsepookimise tempos maha jäänud.

Kas eurooplane peab tundma end süüdlastena ülejäänud maailma ees? Süükompleksil võivad olla sügavad juured Euroopa suuriikide koloniaalminevikus, aga see ei vii meid edasi. Edasi viib vastutus.

Kvaliteetsete vaktsiinide kiire väljatöötamine on lääne tsivilisatsiooni saavutus ja seda, et sellest said esimesena osa lääneriigid, ei saa me endile süüks panna.

Muidugi peab Euroopa Liit nüüd pingutama ja vaktsiiniabi andma. Tõsi, EL on seni täitnud vaktsiinilubadustest vaid veerandi ja abiks on antud vaktsiine, millele pole siin enam tarbijaid. Kuid ÜRO algatatud COVAXi vaktsiinijagamisprogramm oli algusest peale ebarealistlikult optimistlik.

Kui aasta algul lubas COVAX arenguriikidele kaht miljardit vaktsiinidoosi, siis kaks kuud tagasi tunnistati, et aasta lõpuks suudetakse saata vaid 1,425 miljardit annust. Küllap on ka see hinnang liiga optimistlik.

Samal ajal meenutagem, et kui Venemaa ja Hiina kasutasid algul oma vaktsiine geopoliitilise mõjutusvahendina, siis tegelikult pole Sputnik V puhul tagatud ei tarne ega kvaliteet. Ja europarlamendis kõlas argument, et me ei või jätta Aafrikat sõltuma vähetõhusatest Hiina vaktsiinidest.

Euroopa ja läänemaailma positiivne mõju maailmale ei saa lähtuda süütundest, see peab lähtuma vastutusest. Pealegi aitab muu maailma turvalisus ka meie turvalisust tagada.