Edward Lucas: Hiina topeltviga

Peng Shuai Austraalia lahtistel meistrivõistlustel 16.01.2017 (vasakul) ja Hiina asepeaminister Zhang Gaoli Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil 18.06.2015 Foto: Paul Crock, Aleksander Zemlianitšenko

Tennisetäht Peng Shuai kadumine on näide Pekingi režiimi jõhkrusest. Kuid see on ka näide režiimi haavatavusest, tema taktika ebakompetentsusest ja rahvusvahelise surve tõhususest – kui me otsustame seda kasutada, kirjutab kolumnist Edward Lucas.

Hiina Kommunistlik Partei pääseb mõrvast puhta nahaga. Sõna otseses mõttes. Hukkunute arv alates võimuletulekust 1949. aastal ulatub kümnetesse miljonitesse. Kuritegusid raskendavad ametlik amneesia ja valed. Tsensuur aitab neid kinni mätsida. Ametlik meedia valetab nende kohta. Kuid võimude hiljutine katse tsenseerida tennisetähe süüdistusi seksuaalses kallaletungis on andnud tõsise tagasilöögi.

Peng Shuai oli 2014. aastal naiste tennise paarismängus maailma esinumber. Ta on üks Mandri-Hiina edukamaid tennisiste läbi aegade. Tema 2. novembri blogipostitus rääkis sellest, kuidas teda oli kohelnud Zhang Gaoli, üks riigi kõrgeimatest ametnikest. Postitus oli ühtaegu nii südantliigutav kui ka plahvatusohtlik. «Ma olin nii hirmul... Ma ei andnud kunagi nõusolekut, nutsin kogu aeg.» Pärast kallaletungi (paljud ütleksid: vägistamist) tundis ta end nagu «kõndiv laip».