/nginx/o/2021/11/22/14216580t1h43d3.jpg)
/nginx/o/2021/11/22/14216595t1hb878.jpg)
/nginx/o/2021/11/23/14218718t1h5c49.jpg)
- Ülemaailmse eestluse hoidmine ja arendamine on üks Eesti riigi prioriteete
- Esimesed väliskogukonnad tekkisid 19. sajandi keskel väljarände tõttu Venemaale
- USA kõrval üks aktiivsemaid ja tegusamaid on Kanada eesti kogukond
- Välis-Eesti päeva puhul toimub 27. novembril virtuaalfoorum eestlastele üle ilma
Suur osa välismaal elavatest eestlastest soovib osaleda Eesti elus ning on valmis panustama Eesti tulevikku aktiivse rahvadiplomaatia kaudu. Riik peab omalt poolt oluliseks toetada ning tunnustada algatusi, mis aitaksid eesti identiteeti välismaal hoida ja tugevdada, kirjutavad välisministeeriumi üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja Marin Mõttus ning välisministeeriumi üleilmse eestluse nõunik Keit Spiegel.
Mõeldes Eesti riigi iseseisvuse taastamisele 30 aastat tagasi, võib tänutundega meenutada Ameerika Ühendriikide, Kanada ja ka Euroopa riikide eesti kogukondade rolli. Ka tänapäeval on eestlased välismaal nii eestluse hoidjad kui kandjad ning Eesti hea maine ja edumeelse kuvandi kujundajad, väärtuslikud koostööpartnerid eri valdkondades. Ülemaailmse eestluse hoidmine ja arendamine on üks Eesti riigi prioriteet: mida enamad inimesed seovad oma tuleviku ühel või teisel moel Eestiga, seda suuremalt saame mõelda ja tegutseda.
Selle sajandi algul on aga eriti kiiresti kasvanud eesti kogukonnad näiteks Austraalias, Soomes ja Belgias.
Üle maailma elab praegu hinnanguliselt kuni 200 000 eesti juurtega inimest. Pikema ajalooga ja suuremad eesti päritolu inimeste kogukonnad asuvad Põhja-Ameerikas, Rootsis ja mujal Euroopas. Selle sajandi algul on aga eriti kiiresti kasvanud eesti kogukonnad näiteks Austraalias, Soomes ja Belgias, kuid eesti keelt kuuleb ka eksootilisemates maades Hondurasest Omaanini ja Islandist El Salvadorini. Järgnevalt põgus pilk eestlusele Siberis ja Kanadas ehk kaugel idas ja veel kaugemal läänes.
Siberi eestlus kestab
Paljud ehk teavad, et eestlus Venemaal tekkis 19. sajandi keskpaiku esimese väljarändelaine tulemusena. Eestlaste väljaränne itta tulenes tol ajal eelkõige majanduslikest põhjustest, aga mindi ka õppima, eelkõige Peterburi ülikooli.
/nginx/o/2021/11/23/14218723t1h17a5.jpg)
Siberis on eestlust hoitud ja põlvest põlve edasi antud seega juba üle 170 aasta: just nii vanad on sealsed vanimad eesti külad. Näiteks 150 elanikuga Ülem-Suetuki küla, mis asub maalilises, looduslikult pisut voorelist Lõuna-Eestit meenutavas lopsaka loodusega piirkonnas, umbes pool tuhat kilomeetrit tõmbekeskusest Krasnojarskist eemal.
Külastasime Suetuki eesti kogukonda sel aastal jaanipäeva paiku. Küla peal jalutades ja inimestega jutule saades hämmastas, kui puhast, küll natuke arhailist, kuid ilma aktsendita eesti keelt räägivad omavahel pea kõik keskmise ja vanema põlvkonna esindajad.
Siberis on eestlust hoitud ja põlvest põlve edasi antud juba üle 170 aasta: just nii vanad on sealsed vanimad eesti külad.
Nii nagu eestlastel ikka, on sealgi külas aasta üheks suursündmuseks jaanipäev. Seda tähistatakse vana kalendri järgi kaks nädalat hiljem kui Eestis, kuid peolt ei puudu suur jaanilõke ega ka tants ja laul. Muusika eest hoolitseb kohalik, juba üle 120-aastase traditsiooniga pasunakoor.
/nginx/o/2021/11/23/14218724t1h941c.jpg)
Eestluse nurgakiviks on seal kohalik Ülem-Suetuki kool, kus Eesti riigi toel õpetatakse eesti keelt. Seda tänuväärset tööd on juba 20 aastat teinud eestlannast õpetaja Airi Lauri. Eesti keel kui kohaliku vähemusrahvuse keel on õppekavas kõigile, ka mitte-eesti päritolu lastele kohustusliku ainena. Koolirahva soov ja unistus oleks aga saada Suetuki külasse paariks kuuks eestikeelne vabatahtlik, kes tegeleks laste ja noortega ka väljaspool koolitunde.
Kohalike sõnul on praegu olukord palju rõõmustavam kui veel paarkümmend aastat tagasi, sest külasse on alaliselt elama tulnud mitu noort peret. Tänu sellele on ka õpilaste arv Ülem-Suetuki koolis vähehaaval kasvamas: tänavu läks kooli kolm last rohkem kui mullu ja nüüd on seal õpilasi 20.
Kanada eestlaskond on tegus
Pikk ja värvikas ajalugu on ka eestlusel Kanadas. 19. sajandi lõpus hakkasid eestlased maa saamise lootuses rändama ka üle ookeani läände. Kanadas Albertas oli sajandivahetuseks juba seitse eestlaste asundust. Pärast Teist maailmasõda asus Kanadasse ka arvukalt eesti pagulasi ning kujunes suur, tegus ja aktiivne eesti kogukond. Eestlust hoidsid ja hoiavad alal pühapäevakoolid ja kogudused, noortele antakse eesti keelt ja meelt edasi skautluse traditsiooni kaudu.
Lähiaastail peaks Toronto kesklinna kerkima Rahvusvaheline Eesti Keskus, kuhu plaanitakse nii kunstigaleriid kui ka ärikohtumisruume.
Kanada eestlaskond on olnud Ameerika Ühendriikide eesti organisatsioonide kõrval üks poliitiliselt kõige aktiivsemaid, nõudes järjekindlalt ka Nõukogude okupatsiooni lõpetamist Baltimaades. Pärast iseseisvuse taastamist on Kanadast saanud alguse mitu väärt ettevõtmist, mis on aidanud tugevdada suhtlust ja koosmeelt välismaal ja Eestis elavate eestlaste vahel.
Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli Sihtasutus ja Tartu Ülikooli Fond Torontos koos Eesti Üliõpilaste Toetusfondiga Ameerika Ühendriikides panid aluse väliseesti külalisprofessuuri stipendiumile, mis tõi näiteks tänavu Tartu Ülikooli loenguid pidama maailmamainega kultuuripsühholoogi professor Jaan Valsineri. Üleilmse eestluse ühtset inforuumi kujundav portaal Global Estonian, mida haldavad välisministeerium ja kultuuriministeerium, on Kanada eestlaskonna kingitus Eesti riigile.
/nginx/o/2021/11/23/14218726t1h9d84.jpg)
Kanada eestluse tuntuim maamärk on Toronto linnasüdames paiknev Tartu College, millest on kujunenud omamoodi kultuuri-, kogukonna- ja mälukeskus. Kanada eestlastel on aga ambitsiooni enamakski: lähiaastail peaks Toronto kesklinna kerkima Rahvusvaheline Eesti Keskus, kuhu plaanitakse kontserdisaali ja kunstigaleriid, samuti ruume nii ärikohtumisteks kui ka eesti kooli, kultuurikollektiivide ja arhiivi jaoks.
Koos saab Eestit suuremaks teha
Suur osa välismaal elavatest eestlastest soovib osaleda Eesti elus ning on valmis panustama Eesti tulevikku aktiivse rahvadiplomaatia kaudu. Riik peab omalt poolt oluliseks toetada ning tunnustada algatusi, mis aitaksid eesti identiteeti välismaal hoida ja tugevdada.
Üks kõige olulisemaid valdkondi on eesti keele õpetamine – koolid, lasteaiad, digilahendused ning meie virtuaalne Üleilmakool, kus saab eestikeelset haridust 250 last üle maailma. Samuti juba aastaid väliseesti noortele Eestis toimuvad eesti keele ja meele laagrid. Riik on nendesse tegevustesse aastaid panustanud, kuid alati saab rohkem, paremini ja sihipärasemalt. Mida täpsemalt tunneme oma rahvuskaaslaste vajadusi ja probleeme, seda paremini saame vahendeid suunata ja seda rohkem on toetusest kasu.
Novembri lõpuni saab taotleda riiklikku toetust väliskogukondade omaalgatusprojektidele.
Kes on näinud «Tuljakut» Ankaras türgi-eesti rahvatantsurühma esituses või kuulnud Luksemburgis eesti koorilaulu, ei kahtle enam, et kultuur ja ühine huvitegevus on eesti elu püsimiseks võtmetähtsusega. Novembri lõpuni saabki taotleda riiklikku toetust väliskogukondade omaalgatusprojektidele, samuti on 2022. aastal avanemas taotlusvoorud nii eesti kultuuriseltside kui ka eestikeelsete väljaannete toetamiseks. Kõigi nende võimaluste kohta leiab infot portaalist Global Estonian ning välisministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse kodulehelt.
Ekraanide vahendusel kokku
Olulised on ka väliskogukondade juures tegutsevad kogudused: lisaks usulisele teenimisele aitavad nad hoida rahvuslikku identiteeti eestikeelse kirjastamise, eestikeelsete usutalituste, kooride ja pühapäevakoolides toimuva keeleõppe kaudu.
Paljud eestlased on oma elukohariigis edukad ja mõjukad ärikogukonna liikmed. Nende tihe side Eesti ettevõtjatega võiks olla kasulik mõlemale poolele ning siin on plaanis nõustamis- ja suhtluskeskkondade loomine ning klastrite omavahelised veebikohtumised. Eesti juurtega noortele on riik pakkunud võimalusi jätkata haridusteed meie ametikoolides ja ülikoolides; peagi lisandub sellele ka toetus Eesti ettevõtetesse või asutustesse praktikale tulekuks.
/nginx/o/2021/11/23/14218725t1ha051.jpg)
Kui on soov päriselt Eestisse elama asuda, siis töö leidmise, laste koolikoha ja muude selliste teemade kohta tasub küsida nõu Integratsiooni Sihtasutusest.
Tore tava on tähistada igal aastal novembri viimasel nädalavahetusel Välis-Eesti ehk VÄE päeva. Tänavu on see kohe pärast kodanikupäeva, mis on ju omal moel sümboolnegi. Välisministeerium korraldab sel puhul laupäeval, 27. novembril eestlastele üle ilma virtuaalfoorumi: tuleme ekraanide vahendusel kokku ning arutame kõike, mis südamel. Lisainfot foorumi kohta leiab välisministeeriumi kodulehelt ja sotsiaalmeediast.
KOMMENTAAR
Välis-Eesti päeva saamislugu
/nginx/o/2021/11/23/14218719t1hdf90.jpg)
Väljaränne Eestist ning väliseesti kogukondade teke algas juba 19. sajandi keskpaigas, kuid väljarännanute aktiivsem suhtlus kodumaa eestlastega muutus erinevatel põhjustel aktiivsemaks alles Eesti Vabariigi loomise järel.
Väliseestlastega kontaktide loomisest huvitatud Eesti ühiskonnategelased otsustasid 18. aprillil 1928 asutada Välis-Eesti Ühingu (VEÜ), mille tegevuse eesmärgiks seati, et väliseestlased oleksid teadlikud Eesti elust, säilitaksid rahvusliku ühtekuuluvuse tunde ning võimalusel osaleksid Eesti rahvuslikel suurüritustel, näiteks laulupidudel. VEÜ alustas ka väliseestlaste ühise ajakirja Välis-Eesti väljaandmist ning korraldas laulupidude eelõhtul Välis-Eesti kongresse.
1933. aastal toimunud II Välis-Eesti kongressil võeti vastu otsus, et kõikide väliseesti seltside, ühenduste ja koguduste liikmed tähistavad ühiselt igal aastal novembrikuu viimasel nädalavahetusel Välis-Eesti päeva, mis panigi traditsioonile aluse. Nõukogude okupatsiooni tõttu VEÜ tegevus Eestis 1940. aastal katkes, kuid välisriikides tegutseti edasi ja peeti ka Välis-Eesti päevi.
Kuna kodumaaga sidepidamine hääbus, hakkasid eri maades asuvad eestlased rohkem omavahel suhtlema ja sündisid ka uued traditsioonid. Alguse said Lääneranniku Eesti Päevad (USA) ja Eesti Päevad Austraalias, samuti alustati Eesti Rahvuskongresside korraldamist, mis hiljem liideti ESTO päevade kultuuriprogrammi.
Alates 1995. aastast, mil Välis-Eesti Ühingu tegevus taastati, tähistatakse Välis-Eesti päeva taas ka Eestis konverentside ja muude kultuurisündmuste läbiviimisega. Rohkem infot leiab VEÜ kodulehelt. Leili Utno