Diasporaa noorte eesti keele ja kultuuri laager Viljandimaal Veneveres 2021. aasta suvel. Laager toimub igal aastal kolme vahetusega. FOTO: Erakogu

Suur osa välismaal elavatest eestlastest soovib osaleda Eesti elus ning on valmis panustama Eesti tulevikku aktiivse rahvadiplomaatia kaudu. Riik peab omalt poolt oluliseks toetada ning tunnustada algatusi, mis aitaksid eesti identiteeti välismaal hoida ja tugevdada, kirjutavad välisministeeriumi üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja Marin Mõttus ning välisministeeriumi üleilmse eestluse nõunik Keit Spiegel.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Paljud ehk teavad, et eestlus Venemaal tekkis 19. sajandi keskpaiku esimese väljarändelaine tulemusena. Eestlaste väljaränne itta tulenes tol ajal eelkõige majanduslikest põhjustest, aga mindi ka õppima, eelkõige Peterburi ülikooli.

Siberis on eestlust hoitud ja põlvest põlve edasi antud seega juba üle 170 aasta: just nii vanad on sealsed vanimad eesti külad. Näiteks 150 elanikuga Ülem-Suetuki küla, mis asub maalilises, looduslikult pisut voorelist Lõuna-Eestit meenutavas lopsaka loodusega piirkonnas, umbes pool tuhat kilomeetrit tõmbekeskusest Krasnojarskist eemal.