/nginx/o/2021/11/22/14216597t1h4048.jpg)
/nginx/o/2021/11/23/14218671t1h8b8b.jpg)
- Eestluse hoidmine võõrsil on väljakutse ja teadlike valikute tegemine
- Rootsi riik võimaldab eesti keele õpet, kui seda kasutatakse koduse keelena
- Kõige enam tegevusi ja võimalusi eestluse säilimiseks on Stockholmis
- Juured on tähtsad ka neile, kes enam eesti keelt ei räägi
Igal eestlasel on oma lugu, kuidas võõrsile satutakse, kes õppima, kes tööle. Põhjuseks võib olla ka armastus, kui hõõguva südame ja hulljulgena teise riiki kallima juurde elama siirdutakse. Kui luuakse pere, pole tagasipöördumine Eestisse lühiperspektiivis võimalik. Eestluse hoidmine võõrsil on aga väljakutse ja teadlike valikute tegemine, esmalt iseenda, laste sündimisel ka nende puhul ning juba esimesest elupäevast alates.
Eesti Vabariigi 100. juubelist sai alguse suure sümboolse tähendusega traditsioon: kinkida igale Eesti kodanikust beebile, kellele saatkonda esimest isikudokumenti vormistama minnakse, raamat «Pisike puu». Eesti riik ulatab selle kingiga abikäe, et sellest pisikesest ilmakodanikust saaks ka võõrsil eestlane sirguda. Kas aga lapsele raamatust ajatuid Eesti lastelaule lauldakse, sõltub juba lapsevanemast, tema väärtushinnangutest ja valikutest. Laps ise ju valida ei saa.
Kas lapsele raamatust ajatuid eesti lastelaule lauldakse, sõltub juba lapsevanemast, tema väärtushinnangutest ja valikutest.
Rootsi Eestlaste Liidu keelekomisjoni poolt propageerime mitmekeelsust ja lapse õigust oma emakeelele ja kultuuripärandile. ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikkel 30 ütleb selgelt: «Igal lapsel on õigus väljendada ennast oma emakeeles, saada osa oma kultuurist ja rahvuslikest väärtustest.» Rootsi keeleseaduses seisab: «Igal lapsel on õigus õppida, arendada ja kasutada oma emakeelt ning ühiskonna kohustus on seda võimaldada.» Kooliseadus ütleb: «Õigus emakeeleõppele on õpilasel, kes kasutab oma emakeelt igapäevase suhtluskeelena.» Seega ulatab abikäe ka Rootsi riik, juhul kui lapse kodune suhtluskeel on eesti keel.
Eestlus ja rootslus käsikäes
1944. aastal Rootsi saabunud paadipõgenike hulgas oli igasugust rahvast. Kellel mis kohvris oli, sõltus küll igaühe võimalustest, aga enamasti võeti kaasa ka perekonnaalbumeid ja kooliharidust tõendavad dokumendid, sest head kooliharidust pidasid kõik tähtsaks. Põgenikelaagrite juurde loodigi esmajoones laagrikoolid, siis häälekandjad, laulukoorid, rahvatantsurühmad, teatritrupid, käsitööringid, kirjastused jne. Tähtis oli skautlus, suve- ja leerilaagrid, jõulud kirikus ning akadeemilised ühingud.
/nginx/o/2021/11/23/14218677t1h621e.jpg)
Juba 1948. aastal toimus Skansenis esimene üldlaulupidu ning tuhanded eestlased marssisid uhkelt rahvariietes läbi Stockholmi. Noorte hulgas oli populaarne Eestist kaasa võetud skautlus, alustati eesti laste suvelaagrite korraldamist ning oma vabaõhupiirkondade rajamist noorte tegevuseks. Oma tegevust jätkasid akadeemilised ühingud. Eesti kiriku abil kanti edasi leeriõnnistamise ja jõulukiriku traditsiooni. Eesti keele ja kultuuri säilitamist peeti tähtsaks, sest see oli osa vabadusvõitlusest.
Põgenikelaagrite juurde loodigi esmajoones laagrikoolid, siis häälekandjad, laulukoorid, rahvatantsurühmad, teatritrupid, käsitööringid, kirjastused jne
Mul on au tunda peresid, kus on säilinud ilus ja puhas eesti keel läbi mitme generatsiooni – eesti keeles puudub rootsi keele aktsent ja rootsi keeles eesti keele aktsent. Neis peredes peetakse end nii eestlasteks kui ka rootslasteks, sest nende kodumaa on Rootsi. Need mitmekeelsed pered armastavad kahte riiki. See on nende teadlik valik.
/nginx/o/2021/11/23/14218675t1h6162.jpg)
Stockholmi eestlased on võrreldes teiste piirkondadega soodsamas olukorras. Neil on Eesti Lasteaed, Stockholmi Eesti Kool, Stockholmi Eesti Huvikool, Stockholmi Eesti Maja, arhiiv, kümneid erinevaid seltse, kus kaasa lüüa, samuti Eesti toidukaupu müüv pood, noorte jalgpalliklubi ja saun Veskijärvel. Eestluse hoidmiseks on pinnas väga soodne.
Göteborgis ja Lundis on küll Eesti Majad, aga kooli ja lasteaeda enam pole. Huviringe siiski jagub ja vabaõhupiirkondi samuti. Organiseeritud seltsielu on ka Boråsis, Alingsåsis, Linköpingis, Norrköpingis, Eskilstunas, Gotlandil, Uppsalas, Umeås ja Luleås. Laulukoorid on säilinud vaid Stockholmis ja Göteborgis, rahvatantsurühm ainult Stockholmis.
/nginx/o/2021/11/23/14218676t1h0e78.jpg)
Kas eestlus Rootsis on jätkusuutlik? Absoluutselt! Ühest küljest on Rootsi Eestile lähedal, vaid ühe tunni lennusõidu kaugusel. Stockholmi Eesti Kool on jätkusuutlik samas vaid tänu sellele, et inimeste liikumine Eesti ja Rootsi vahel on suur ning on piisavalt neid, kes otsustavad panna oma lapse just Eesti Kooli. See ei ole kaugeltki mitte iseenesestmõistetav otsus.
Eesti kogukonnaga seotud kinnisvara, mis teenib eestluse huve, saab säilida seni, kuni leidub asjatundlikke juhte ja aktiviste, kelle süda on õiges kohas ja kes on huvitatud eestluse säilimisest Rootsis. Seltsid ja arhiivid sõltuvad samuti tulihingedest, kes oma töö ja tegemiste kõrvalt pühenduvad ka seltsielu edendamisele. Hädavajalik on tugev keskorganisatsioon, kes hoolitseb organiseeritud eestlaskonna omavahelise infovahetuse ja rahvusvähemuse õiguste kaitse eest.
Keeleoskamatus ahendab kontakti
Kõigis oma senistes töökohtades Rootsis olen kohanud vähemalt kolme eesti juurtega kolleegi. Enamik nendest küll ei räägi enam eesti keelt, kuid on huvitatud Eesti riigi käekäigust, verivorstist ja hapukapsast, esivanemate sünnikohtadest ja põgenike paatidest, millega Rootsi tuldi ja kus põgenikelaagris oldi. Juured on tähtsad.
Osad lapsed on kurjad, et vanemad pole neile õpetanud eesti keelt, pole rääkinud nendega eesti keeles sündimise hetkest peale.
Viimasel ajal on hakatud rääkima aga ka sellest, et paadipõgenike tragöödiad on kandunud teisele ja kolmandale põlvkonnale edasi. Osad lapsed on kurjad, et vanemad pole neile õpetanud eesti keelt, pole rääkinud nendega eesti keeles sündimise hetkest peale. Eesti keele oskuse puudumine on ahendanud nende noorte kontakti eesti kultuuri ja identiteediga – juured on kaduma läinud.
Mul on õnn olla üks neid paljudest lapsevanematest, kelle lapsed on mitmekeelsed, avatud, tugeva eesti identiteediga globaalsed eestlased. Nende jaoks on kõige mõnusam suvepuhkus Eestis vanaema ja vanaisa juures, koos punasesõstrapõõsaste, seenemetsa ja Eesti jäätisega. Vähemalt ühele neist tundub tulevikus Eestisse kolimine põneva väljakutsena.
/nginx/o/2021/11/23/14218673t1h6560.jpg)