Juhtkiri ⟩ Aeg maksudega mängida

Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Eesti praegune maksusüsteem on oma aja ära elanud
• Varad on Eestis ELga võrreldes madalamalt maksustatud
• Ka üldine maksukoormus on Eesis tublisti alla EL keskmise

Habemega nali ütleb, et elus on vaid kaks kindlat asja: surm ja maksud. Kuid maailm muutub, majanduse struktuur muutub ja muutub ka Eesti demograafiline olukord. Kõik see kokku paneb mõtlema, kas ka Eesti maksusüsteem vajab uuendamist.

Poliitilist valmisolekut küsimust arutada näib igatahes olevat. 17. novembril esitles riigikogu juures tegutsev sõltumatu mõttekoda Arenguseire Keskus aruannet «Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035», millele kaks päeva hiljem järgnes riigikogu rahanduskomisjoniga kahasse korraldatud konverents «Kas maksusüsteem vajab muutmist?».

Aruande põhijäreldus on, et jätkates praeguse maksusüsteemiga, võib aastaks 2035 eelarves olla 2,5 miljardi suurune puudujääk. Selle vältimiseks tuleks muuta maksusüsteemi või leida muid innovatiivseid võtteid riigikassa sissetulekute suurendamiseks. Tänase Postimehe majandusküljel pakuvad tuntud ettevõtjad välja nn kastist välja ideid probleemi lahendamiseks.

Kui välja arvata tõeliselt originaalne mõte laenata riigina suur ports raha ja investeerida see eri varadest koosnevasse portfelli, mille tootlus järgmise viieteist aastaga kataks tekkiva puudujäägi, siis enamik vastajaid nägi lahendusena mõningast maksutõusu koos maksude struktuuri ümberkorraldamisega.

Praeguse maksusüsteemiga võib aastaks 2035 eelarves olla 2,5 miljardi suurune puudujääk. Lahenduseks oleks mõningane maksutõus koos maksustruktuuri ümberkorraldamisega.

Mõningaseks maksutõusuks näib ruumi olevat. Kui maailma riikide võrdluses on Eesti maksukoormuse pingereas esimese neljandiku hulgas, siis rikaste riikide ühenduse OECD liikmete keskmisele maksukoormusele (34 protsenti SKTst) jääb Eesti oma 33,3 protsendiga veidi alla. Kuid ELi riikidega võrreldes on Eesti maksukoormus juba tublisti alla ühenduse keskmise.

Vana hea piibli mõttetera sedastab, et kellel on, sellele antakse, ja kellel pole, võetakse seegi, mis tal on. Eesti maksusüsteem on pikka aega olnud ühtlane, mistõttu rikkus on saanud suhteliselt vabalt akumuleeruda. Nii on Arenguseire Keskuse aruande järgi praeguseks kõige varakama 10 protsendi leibkondade varad kokku üle 58 protsendi kõigi leibkondade varadest. See on märkimisväärne ebavõrdsus, mis suureneb iga põlvkonnaga. Samas maksustatakse Eestis kapitali kolm korda madalamalt kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Kõik see näitab, et Eesti on kolmekümne aastaga teinud läbi pika arengu, jõudnud heaoluühiskondade hulka, kuid maksusüsteem on veel ajast, kui üritati teistele jõukuses järele kiirendada. Tuleb tunnustada neid, kes Eestile selle arengukiirenduse andsid, ja mõelda, mida vajame edaspidi.

Eesti rahvastik on vananemas ja see tingib suurenevad kulud pensionidele ja hoolekandele. Kui tahame tipptasemel haridust, meditsiini ja turvalisust, tuleb investeerida inimestesse, kes neis valdkondades töötavad. Samas vähendab automatiseerimine töökohtade arvu ja maksulaekumist.

Maksusüsteem on kompleksne ja ühe lihtsa võttega probleemi ei kõrvalda. Lahenduse otsimisel tuleb mängida läbi mitmeid variante, et leida Eesti ühiskonnale kõige sobivam kombinatsioon tulu, tööjõu, tarbimise ja vara maksustamisel. Ja lahendusest ei maksa välja jätta ka kokkuhoidu, eeskätt bürokraatiamasina vähendamist.