Postimehe kolumnist Maarja Vaino. FOTO: Madis Veltman/Postimees/Scanpix Baltics

Äsja teatas Tallinna Ülikool, et otsustas 2022. aastal mitte avada infoteaduse bakalaureuse õppekava, mille alla kuulub ka raamatukoguhoidjate ettevalmistamine. Uudis põhjustas meelehärmi raamatukogu juhtide jt kultuuriinimeste seas, ülikool aga kehitas õlgu ja teatas, et raha ei ole ega võib-olla ka tule, kirjutab kolumnist Maarja Vaino. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mis toimub Eesti ülikoolides, on omajagu müstiline. Tasuta kõrghariduse peamine saavutus näib olevat see, et millekski peale uute ingliskeelsete õppekavade avamise raha ei jätku. Kuna süsteem on endasse kapseldunud ja selle sees töötajad ei kipu avalikkuses eriti sõna võtma, jääb üle ainult väljendada muljeid, mis tekivad väljastpoolt vaatajal. Sellest sugenevad mõtted ei ole kuigi roosilised.

Raamatukogutöötajate ettevalmistamisest loobumine on häirekell, mis kõneleb üsna valjuhäälselt sellest, et Eesti ülikoolides näib käimas olevat kultuurikatkestuse tootmine. Kala haiseb peast juba nii tugevalt, et õhk hakkab paksuks minema. Vähe sellest, et ülikoolide ainus prioriteet näib olevat rahvusvahelistumine (selle all peetakse muide silmas ka eesti õppejõu poolt eesti tudengitele inglise keeles peetavaid loenguid). Rahvusteadused ja vastutus eestikeelse ja -meelse eliidi kasvatamise eest näib olevat mitte ainult unustatud, vaid isegi kergelt põlu all.