Teadlase pilguga ⟩ Tiit Tammaru: kas pandeemia avas võimaluse maapiirkondadele?

Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, geograaf Tiit Tammaru. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti maapiirkonnad on ärkamas uuele elule. Eesti-sisesene ränne koos suvekodude rajamise ja välismaalt naasmisega on toonud viimastel aastatel taas inimesi maapiirkondadesse, kirjutab TÜ linna- ja rahvastikugeograafia professor, akadeemik Tiit Tammaru.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele ning nii on kõige efektiivsemad pandeemia levikut piiravad meetmed olnud seotud inimestevahelise otsesuhtluse vähendamisega. Mitmed uuringud näiteks USA andmetel näitavad, et tiheasustusega piirkondades kipub viiruse levik olema ulatuslikum kui hõreasustusega piirkondades. Ka Eestis on positiivsete testide arv 10 000 inimese kohta suurim Harjumaal ja Ida-Virumaal ehk kahes kõige suurema elanike tihedusega maakonnas.

Kohe koroonakriisi alguses said seetõttu alguse aruelud, kas pandeemia toob kaasa inimeste lahkumise suurematest linnadest. Ka varasemad kriisid on andnud ainest sama küsimuse püstitamiseks. Seni suurim linnadest väljaränne toimus arenenud riikides 1970. aastatel, kui maailma tabas naftakriis. Tuntud USA linnauurija Brian Berry võttis toimunud rändepöörde iseloomustamiseks kasutusele mõiste vastulinnastumine. Sellega tähistas ta muutust, kus inimesed ei valgu suurtest linnadest lihtsalt nende lähialadele, vaid siirduvad elama ka linnaregioonidest kaugemale jäävatesse väikelinnadesse ja maapiirkondadesse. See rändepööre ei jäänud siiski jätkusuutlikuks ning alates 1980. aastatest jätkus kuni koroonakriisini inimeste koondumine suurlinnadesse.