NÄDALA NÄGU ⟩ Eestlane olla on uhke ja hää

Anett Kontaveidi võit iseenda üle Illustratsioon: Johan Elm

On olnud naiste aasta. Vehklejate olümpiakuld ja Katrina Lehise olümpiapronks, Epp Mäe EM-tiitel ja MM-hõbe. Sügisel avastas seninägemata maid tennisist Anett Kontaveit.

Isegi kui sa pole padupatrioot, kes tormaks sõjaolukorras kasvõi pesapallikurikaga eesrindele ning naudiks kaeviku maskeerimist vaenlase pilgu all, on hetki, kus tunned vaat et alati, et oled oma rahvuse üle uhke: kui kõlab riigihümn või näed meie sinimustvalget trikoloori. Või on Eesti sportlane oma alal maailma absoluutses tipus ning pole mingi küsimus ärgata kell 3.30 öösel, et tema esitust jälgida. Puhkamine võib ju oodata, ajaloolised sündmused mitte.

Need, kes ei tea tennisist Anett Kontaveidi vägitegudest, mis ta on korda saatnud viimase pisut enam kui kuu aja jooksul, on võtnud snitti kas vendadest Voitkadest või otsustanud elada uudistevaba elu. Ainuüksi WTA finaalturniirile jõudmine oli vaimustav, ent seal näidatud suurepärane tennis ja finaali jõudmine midagi palju enamat.