• Eesti kaitseväelased saavad piirikriisiga toimetulekuks kogemusi
  • Lisaõppekogunemine tõstab ühiskonna moraali rünnakule reageerida
  • Euroopa suudab oma piire kaitsta vaid üheskoos
Urmas Nemvalts joonistab. FOTO: Urmas Nemvalts

On vana tuntud tõde, et miski ei aita omavahelisi nääklemisi paremini ületada kui ühine vaenlane. Nii on Lukašenka oma hübriidrünnakuga saavutanud vastupidise tulemuse sellele, mida ta lootis. Solidaarsus Euroopa rahvaste vahel piiride kaitsmiseks on kasvamas, ühenduse idaosas iseäranis.

Eilsel valitsuse pressikonverentsil teatas kaitseminister Kalle Laanet, et Poola on palunud hübriidrünnaku tõrjumiseks Eestilt praktilist abi. Arvestades, et Poola on oma 38 miljoni kodanikuga Eestist rahvaarvult 28 korda suurem, ei saa Poolal olla raskusi probleemi lahendamisega. Tegemist on pigem sümboolse abipalvega, mis aitab tugevdada koostööd ning võimaldab Eesti kaitseväelastel saada piirikriisiga toimetulekuks praktilisi kogemusi.

Telli nädala põnevamate arvamuslugude ülevaade e-mailile

 

Liitu uudiskirjaga Arvamus

5

Märkimisväärne sellele austavale abipalvele reageerimisel on ka asjaolu, et Poola missiooni liikmeskond on plaanis komplekteerida vabatahtlikest reservväelastest lisaõppekogunemise Okas 2021 raames. See on selge sõnum ühiskonnale, et Eesti kaitsevõime selgrooks on totaalkaitse, mis põhineb kogu ühiskonna majanduse ja inimeste mobiliseerimisel kriiside ja rünnaku puhul.

Kuigi reaalne oht ebaseaduslike migrantide tormijooksuks Eesti piiridele on praegu väike, aitab lisaõppekogunemine tõsta ühiskonna moraali ja valmisolekut hübriidrünnakule reageerida. Reservväelaste tugevat kaitsetahet näitab see, et üheksa tundi pärast kutse väljasaatmist oli kogunemispunkti ilmunud üle poole õppustele kutsutud 1684 reservväelasest.

Moraali tõstab ka see, et lisaõppekogunemisel on täiesti käegakatsutav kaitsevõimet tugevdav eesmärk: õppuste ühe ülesandena rajatakse Eesti idapiirile kuni 40 kilomeetrit ajutisi lõiketraadist tõkkeid, mis paigutatakse kohtadesse, kus ebaseadusliku piiriületuse tõenäosus on suurim.

Euroopa suudab oma piire kaitsta vaid üheskoos. Mida varem jõuab see teadmine kõigini Euroopa Liidus, seda paremini suudame toime tulla selle krooniliseks kujuneva probleemiga.

5

Meenutagem, et Poola abipalve ei ole esimene, millele Eesti on ELi välispiiri kaitsmiseks meie piirkonnas vastanud. Juba sügisel saatsime niihästi materjale kui ka inimesi Leetu ja lubadus on antud ka Lätile vajaduse korral 48 tunni jooksul appi saata 30-liikmeline politseinike meeskond.

Tervitatav on seegi, et ka Euroopas üldisemalt on hakatud mõistma, et migratsiooni saab kasutada relvana ning et ka stiihiline massiränne on reaalne julgeolekuoht. Selles suhtes on hoiakud viimase viie aastaga muutunud väga palju realistlikumaks.

On ka viimane aeg, sest tõenäoliselt ei lakka ebaseaduslik sisseränne Valgevene hübriidrünnaku lõppemisega. Kliima soojenemine muudab paratamatult paljud piirkonnad elamiseks ebamugavaks, selle tagajärjeks on süvenev rändesurve Euroopale.

Sellele survele ei suuda pikas perspektiivis ükski riik vastu seista üksinda, iseäranis need, mis asuvad Euroopa välispiiril ja võivad muutuda rahvaste läbirändamise tallermaaks. Euroopa suudab oma piire kaitsta vaid üheskoos. Mida varem jõuab see teadmine kõigini ühenduse lõunapiirilt põhjapiirile ja idapiirilt läänepiirile, seda paremini suudame probleemiga toime tulla.

Eesmärk ei ole muuta Euroopa jäiseks kindluseks, sama palju on vaja koostööd ka selleks, et leida lahendus massirändega kaasnevatele humanitaarsetele küsimustele.