Jaanus Karilaid: riigil oleks otstarbekas tasandada energiahindade kõikumise mõju

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid. Foto: Remo Tõnismäe

Elektri ja kütte hind hüppas lakke, kodud ning asutused-ettevõtted seisavad silmitsi järsult kasvanud kuludega. Tootmis- ja veohindade kasvu võrra kerkivad ka poehinnad. Õnneks on korraliku tempoga tõusnud keskmine palk, aga kehvemal järjel inimesed satuvad tõesti kitsikusse. Riik peab appi tulema. Eesti ei saa mõjutada hindu maailmaturul, küll aga saab midagi ära teha oma rahva kaitseks siinsamas ja nüüdsama, kirjutab Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid. 

Valitsus plaanib madalama sissetulekuga inimestele hüvitada elektri, gaasi ja kaugkütte hinna tõusu alates detsembrist ─ ja veel tagantjärele septembrist alates. Esialgu kuni varakevadeni (märtsini), vajaduse ja võimaluse korral kuni hiliskevadeni (maikuuni). Keskerakond leiab, et ajutiselt tuleks langetada ka elektri ja kütuse käibemaksu, nagu on juba teinud kaheksa Euroopa Liidu riiki. Vähemkindlustatud leibkonna puhul on üksi elava täiskasvanu netosisstuleku piiriks 673 eurot kuus, kahekesi elavate täiskasvanute puhul kokku 1009 eurot kuus ning kahe lapsega pere korral kokku 1413 eurot kuus.

Aga mingi plaan peab olema ka edaspidiseks, kui talvine kriis ennustust mööda kevadeks leeveneb. Riigil oleks otstarbekas tasandada energiahindade liigsuure kõikumise mõju. Näiteks kaaluda võimalust, et alates mingist kokkulepitud energiahinna tõusumäärast (Prantsusmaal 4 protsendist) hakkaks meie käibemaksumäär automaatselt langema. Sama käibemaksumäära muutus, kuid vastupidises suunas, toimuks energiahinna langedes.