Indrek Teder: kas inimkaubandus on nüüd püha?

Poola (sh Leedu, Läti ja võib-olla ka Eesti) ning Valgevene ja Venemaa piiridelt tuleb järjest ärevust tekitavaid uudiseid. Ka Ukraina piiridel ärevus kasvab. Olukord muutub järjest pinevamaks. Käimas on hübriidrünnak Euroopa Liidu riikide vastu, kusjuures n-ö relvadeks on seekordsetes rünnakutes inimesed – meie vaates illegaalsed sissetungijad, kirjutab endine õiguskantsler ja vandeadvokaat Indrek Teder.

Vaadates, kuidas kajastatakse seda meedias, näeme, et kuigi tegemist on illegaalsete sissetungijatega (kasutatakse ka mõistet «migrant», kuigi mina eelistan «illegaali»), on kohe jaol inimõiguslased, kelle peamine sõnum on see, et eelkõige illegaalil peab olema ikka mõnus ja tore.

 
Telli nädala põnevamate arvamuslugude ülevaade e-mailile

Liitu uudiskirjaga Arvamus
 

Kasutan siin mõistet «illegaal» selle üldlevinud tähenduses. «Eesti keele seletava sõnaraamatu» järgi on illegaal illegaalselt ehk ilma seadusliku aluseta või seadusevastaselt riigis viibiv isik. Nende näol on tegemist inimkaubandusega seotud (objektide või subjektidena) isikutega, kes jõudu ja vägivalda kasutades, sealhulgas ka laste suhtes, ärgitavad ja provotseerivad relvakonflikti. Siinkohal ma ei asu analüüsima meie karistusõigust, vaid kasutan teatud üldisi, laias tähenduses kasutatavaid ja mõistetavaid põhimõtteid. Räägime asja sisust, mitte juriidika formaalsetest nüanssidest. Möönan, et karistusõiguses paratamatult on (ja peabki olema) formaalselt määratletud koosseisud. Sisuliselt aga, nii kahetsusväärne ja kurb kui see ka ei ole, ongi tegemist uut moodi sõjaga.

Igal riigil on aga õigus ennast kaitsta. Õigus kaitsta ennast, oma territooriumi ja kodanikke ei ole ainult deklaratiivne formaalsus. Riigil on õigus ennast kaitsta sisuliselt ja tegelikult ning aktiivselt ilma provokatsioonideta.