Marek Strandberg: kuhu küll need kiibid jäid?

Marek Strandberg. Foto: Eero Vabamaegi/Postimees

Kiirtestide üks või kaks triipu on saanud paljudele igapäevaeluks. Kaks triipu positiivne, üks triip negatiivne. See on koroonaaja kogemus. Rasedust on sel moel testitud 1970. aastast. Praegu tehakse neid üle ilma umbes viis korda sekundis. Täpselt ei tea, mis ajast, aga ühtäkki pani keegi selle testi sisse valgustundliku elemendi, patarei ja protsessori ning lisas ekraani. Tulemuseks elektrooniline rasedustest. Väga mugav, eks? Masin ise tuvastab, et on kaks triipu, ja kirjutab siis ekraanile: «Rase».

Loomulikult rändab see test pärast prügikasti. Väidetavalt koguni 1–2 sellist igas sekundis. Keegi häkker pani koguni aastapäevad tagasi sellesama rasedustesti sees piniseva kiibi peal käima «Doomi» – kolmemõõtmelise tapamängu, teate seda ju küll!

Protsessorid on olemas, või vähemalt olid. Sinna sisse ei panda mõistagi nutitelefoni jooksutavat protsessorit, vaid pigem midagi ühe dollari jagu maksvat. Praegu on nendegi hind kümneid kordi kallim, et te teaksite. Samal moel rändavad prügikasti