Enefit Greeni Paldiski tuulepark. FOTO: Enefit Green

Üle poole sajandi on Eesti elektrienergeetika põhinenud põlevkivil. Tänaseks on selge, et pruunist kullast elektri tegemine pole just kõige parem mõte ja vaja on leida alternatiivseid energiaallikaid. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tavalisemad nendest on tuule- ja päikesepargid ning hüdroelektrijaamad. Lisaks pakuvad roheenergiat ka koostootmisjaamad, mis kütusena kasutavad biogaasi, hakkpuitu ja turvast. Eesti esimene tuulikupark valmis Virtsus 2002. aastal. Kokku on Eestisse rajatud üle 20 tuulikupargi ja enamik neist on koondunud tuulisemasse rannikupiirkonda.

Kui viimasel aastakümnel pole Eestisse uusi tuuleparke rajatud, siis tõusvate elektrihindade taustal on juba selge, et lähiajal hakkavad meie rannikumerre kerkima eelnevatest mitu korda suuremad tuulepargid. Päikeseparkide buum on Eesti valitsenud viimasel aastakümnel ja seotud sageli ka riigi toetusmehhanismidega. Veest toodetakse meil elektrit vaid mõnes jaamas, suurim neist on Jägala jõel. Jõgedel paiknevate elektrijaamade puhul on probleemiks paisud – takistused kalade rändeteel.