/nginx/o/2021/11/17/14207985t1h3974.jpg)
Mida teha piirile tulevate migrantidega, on küsimus, kus tuleb leida tasakaal humanismi ja õigusriigi vahel. Õigusriik tähendab seadusi ja nendest kinnipidamist.
Tänases Postimehe intervjuus ütleb Tartu Ülikooli emeriitprofessor kriminoloog Jüri Saar, et migrantide illegaalsele piiriületusele kaasaaitamine võib kvalifitseeruda kas kuri- või väärteoks.
«Nii et kui räägime inimkaubandusest, saab inimkaubandusele kaasaaitaja karistada sama koosseisu järgi kui inimkaubitseja. Illegaalse piiriületuse korral võib aga ollagi tegemist inimkaubitsemise juhtumiga,» nendib Saar.
Ent inimlikult on täiesti mõistetav pakkuda abi metsas külmetavatele inimestele, kelle seas on ka palju lapsi. Lahendusele ei aita kaasa migrantide dehumaniseerimine, Euroopa peaks sellest üle olema.
Probleem on selles, et migrante on massiliselt, tegemist ei ole üksikjuhtumiga, ja sellega on arvestanud ka Valgevene, kes migrante küüniliselt Poola piirile pressib.
Euroopa Liidu ees seisvat dilemmat iseloomustavad ka vastuolud Euroopa Komisjoni ladvikus. Osa soovitab ehitada Poola-Valgevene piirile müüri, osa on sellele vastu. Müüri ehitamine tähendaks sümboolselt ka 1989. aastal Berliini müüri langemisele järgnenud piirideta ajastu lõppu. Kui võtta toimuva aluseks USA poliitikateadlase Samuel Huntingtoni tsivilisatsioonide kokkupõrke teooria, näeme, kuidas slaavi ja islami tsivilisatsioon on ühendanud jõud lääne tsivilisatsiooni vastu.
Müüri ehitamine tähendaks sümboolselt ka 1989. aastal Berliini müüri langemisele järgnenud piirideta ajastu lõppu.
Ometi tahaks Euroopa Liit elada vastasseisudeta maailmas, kus pole piire ja konflikte. Kus kehtiks väärtuspõhine maailm. Praeguse Valgevene hübriidrünnaku taga ongi soov näidata Euroopa Liidu kahepalgelisust, mille järgi peab ühendus loenguid demokraatiast ja inimõigustest, aga ise neist kinni ei pea.
Et seda ei juhtuks, tuleb järgida seadusi. Igal Euroopa Liidu liikmesriigil on õigus kaitsta oma piire, sest piirid tähistavad ka vastava liikmesriigi suveräänsust. Inimkaubitsejatele tuleb saata selge sõnum, et suvaliselt Euroopasse ei pääse.
Ükski liikmesriik, praegusel juhul siis Poola, Leedu ja Läti, ei tohi jääda üksi. Seni on Euroopa Liit selgesõnaliselt öelnud, et tegemist on hübriidrünnakuga. Seega võime arvestada Euroopa Liidu toetusega ka meie, kui midagi peaks Eesti piiril juhtuma.
Euroopa Liit on rändekriisiks paremini valmis kui 2015. aastal, kus massiline sisseränne kõigutas liikmesriikide sisemist stabiilsust ja suurendas umbusku Brüsseli suhtes. On mõistetud, et kontrollimatu massiimmigratsioon Euroopasse pole lubatav.
Nüüd on Euroopa Liit saanud õppetunni hübriidrünnaku kohta. Kui Valgevenega õnnestubki küsimus lahendada, jääb ikkagi õhku see, mida teha migrantidega tulevikus. Sellekohaste seaduste karmistamine on lähituleviku teema, ent pikemas perspektiivis pole märke, et maailma vaesemad piirkonnad rikkale läänele järele jõuaksid. Meenutagem ka, et pärast Afganistani fiaskot loobus lääs USA eestvedamisel demokraatia edendamise ideest. Seega on vaesemad riigid jäetud justkui omaette, aga sealt tulevadki migrandid. Jääb loota, et nendele küsimustele mõeldakse juba täna.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)