AK ⟩ Ajaloolised lepingud: Laidoneri kingitud savitahvlil on 3100 aastat vana leping

Johan Laidoneri kingitud kiilkirjaga savitahvlid Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi vitriinis 19.10.2021. Keskel nr 14 on umbes aastast 1115 eKr pärit orja vabaksostmise leping koos ümbrikuga. Foto: Kristjan Teedema

Maailma esimene riikidevaheline leping ja Johan Laidoneri poolt Tartu Ülikoolile kingitud haruldane orja vabaksostmise leping on pärit samast kandist. Maailma vanimatest lepingutest kirjutab Tartu Ülikooli Vana-Lähis-Ida uuringute kaasprofessor Vladimir Sazonov.

Vana-Lähis-Ida kultuuriruumist (Mesopotaamia, Vana-Egiptus, Anatoolia, muistse Iraani alad, Palestiina alad) on pärit mitmed nähtused, mis seal piirkonnas (eriti Viljaka Poolkuu aladel) leiutati: ratas, õlu, kiilkiri kui esimene teadaolev kirjasüsteem maailmas, niisutussüsteem. Seal ehitati esimesed linnad, kodustati koer, hakati kasvatama mitmeid viljasorte ja leiutati keraamika valmistamiseks pottsepakeder.

Ka esimesed teadolevad seadused ja lepingud on pärit just sellest piirkonnast ja ajast, mil Vana-Lähis-Idas kerkis esile juba mitu võimsat tsivilisatsiooni. Lepinguid oli mitut tüüpi, näiteks ostu-müügi lepingud, kuid ka sõprus- ja rahulepingud, kui tuua vaid mõned näited. Lepingute sõlmimisel lähtuti seadustest ja headest tavadest. Esimesed seadused on teada muistsest Sumerist.