:format(webp)/nginx/o/2021/11/16/14205758t1hd89a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/11/16/14205758t1hd89a.jpg)
Eesti majanduse jätkusuutlikkuse seisukohast on äärmiselt oluline, et see sama öökultuurisektor, mida on tunnustatud nii kodu- kui välismaal, säiliks elujõulisena ka pärast pandeemia lõppu, kirjutab Live Music Estonia võrgustiku juht Ingrid Stroom.
Iga hästi toimiva linna südameks on aktiivne ööelu. Ööelu elades saavad inimesed kokku, söövad hõrgutavat õhtusööki ja võib-olla tarbivad ka alkoholi. Nad suhtlevad, tantsivad, naeravad, leiavad uusi sõpru, tähistavad oma saavutusi, armuvad, vahel ka riidlevad ja lepivad siis taas. Öise kultuurielu osaks ei ole pelgalt ööklubide ja baaride külastamine, vaid ka kõik sellega kaasnev, alustades restorani- või kontserdikülastusest ning lõpetades taksosõiduga koju.
Ööelu algab juba varajastel õhtutundidel, mitte siis, kui enamus meist juba magama sätib, nagu tihti ekslikult arvatakse. Seega puudutab hilisõhtune majandustegevus tegelikkuses paljusid inimesi ning ka külgnevaid majandussektoreid – aktiivse ööelu positiivset mõju majandusele on uuritud ning tõestatud juba aastakümneid. See on lahutamatu osa toimivast ja kaasaegsest linnakultuurist nii inimestele kui ka ettevõtetele.
Meie peaminister väitis 11. novembri pressikonverentsil, et meie ühiskond on avatud ja teenuseid on võimalik osutada. Kui ta käest küsiti, kas piirangutega võiks kaasneda meelelahutusasutustele ka kompensatsioonipakett, ütles ta, et me räägime 10-protsendilisest külastajate langusest, mis ei põhjusta asutustele olulist käibe langust ja et tegelikult peaks ju ka ettevõtetel mingisugune omavastutus olema. Kui vastus oleks tulnud kirjalikult, oleks ju võinud arvata, et tegemist on trükiveaga ja sealt on ununenud ära üks null, aga me kuulsime ju seda kümne protsendi hinnangut selgelt. Ometi on sektor ise hinnanud oma käibe languseks 30–40 protsenti – seda juba pärast augustis rakendunud tervisetõendi nõuet. Öökultuurisektoris on ettevõtteid, kes on tänasel päeval juba 100 protsenti suletud, sest neile rakenduvate piirangute valguses ei ole võimalik tegutseda ning samaaegselt on seeläbi tööta need noored, tihtipeale meie tublid üliõpilased, kes seda sissetulekut oma hariduse omandamiseks vajavad. Kas 100 protsenti endast sõltumatu sulgemise korral on ka omavastutus 100 protsenti?
/nginx/o/2021/11/06/14186225t1h3d7b.jpg)
Öökultuurisektor on olnud piirangute suhtes mõistev. Professionaalsed tegijad on järginud kehtestatud reegleid ja piiranguid, aga samas olnud arusaamisel, et kui nad on mõistvad ja saavad piirangute vajadusest aru, siis on ka riik mõistev ja saab aru, et nad vajavad seda enam abi, et peale kriisi jälle ilma riigi abita omal jalal edasi minna. Euroopa live-muusika sektori katuseorganisatsioone ühildava Live DMA uuringu kohaselt moodustab Euroopa kontserdipaikade tuludest 16 protsenti avaliku sektori toetused, Eestis oli sama number pandeemiaeelsel ajal vaid 0,2 protsenti kontserdipaiga kogutuludest!
Eesti majanduse jätkusuutlikkuse seisukohast on äärmiselt oluline, et see sama öökultuurisektor, mida on tunnustatud nii kodu- kui välismaal, säiliks elujõulisena ka pärast pandeemia lõppu. See sama, tihtilugu valesti mõistetud öökultuur oma mitmekesisuses, toob paljudele inimestele leiva lauale ja toetab ka teisi majandusharusid. Me tahame nii väga kuuluda Põhjamaade sekka. Aga Põhjamaid seob on üks oluline põhimõte – me peame toetama neid, kes abi vajavad.