Lugejakiri ⟩ Eesti kirjakeel muutuvas maailmas

Pärnu 05FEB2019 Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018. Kirjakeele sõnaraamat. Fotod Urmas Luik FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees Foto: Urmas Luik/Parnu Postimees

Inglise keel tungib peale.

Kõigis riikides, kuhu eestlased olid pagulastena saabunud ning elama jäänud, loodi kiiresti ka noortele eesti keelt ja ajalugu õpetavad täienduskoolid. Aktiivselt asusid eesti noored tegutsema gaidide ja skautidena ning huvi jätkus ka rahvatantsu ja iluvõimlemisega tegelemiseks. Need ühiskondlikud tegevused toimusid õhtuti ja/või laupäevahommikuti. Eestlaste ühiskondlik tegevus oli igati intensiivne ka Eestile vabaduse nõudmisel, kuigi igapäevane õppetöö koolis ja elamiseks vajaliku palga teenimine toimus ikkagi asukohamaa keeles – ajaliselt palju kauem kui emakeelsed kodused ja ühiskondlikud kõnelused. Nii ehk ei olegi õigus hurjutada neid, kes hakkasid oma kodukeelt täiendama eestipäraselt hääldatud asukohamaakeelsete igapäevaste sõnadega: näiteks «suvemaja» muutus Kanadas «kotitsaks» või «köögivalamu» «singiks».

Lausa hämmastavalt on nüüd juba paari aasta vältel eesti peavoolumeedias hakatud ilusas kirjakeeles sõnastatut asendama ingliskeelsete sõnadega, mida on nii kirjas kui ka hääldamisel eestlase väljendusviisile kohandatud.