Eestile ja eestlastele meeldib end portreerida kui osa Põhjamaadest ning lääneeurooplasi. Samal ajal on Eesti välispoliitikas puudu üks väga oluline element – aktiivsus võtta seisukohti maailmapoliitikas. Lääneriigid ja Põhjamaad võtavad üldjuhul avalikult sõna olukordades, kus rikutakse inimõigusi, rahvusvahelist õigust. Eesti poliitikud eesotsas meie välisministriga seda enamasti ei tee, kirjutab Tartu ülikooli rahvusvahelise suhete ringi liige Solveig Niitra.
Tellijale