Aimar Altosaar: punased jooned hallis tsoonis

Aimar Altosaar Foto: Mihkel Maripuu/pm/scanpix Baltics

Praeguse rahvusvahelise olukorra kohta on öeldud, et demokraatlikud lääneriigid asuvad hallil alal rahu ja sõja vahel. Oleme rahuga nii harjunud, et ei ole märganud selle teisenemist seisundiks, mis ei olegi enam päris rahu, kuid nähtavat sõda ka veel ei ole.

Rahu ajal kehtivad seadused, rahvusvahelised kokkulepped ja head tavad, mis võimaldavad riikide vahel kaubandust ja inimeste vaba liikumist. Need kehtivad üldiselt kõik edasi, kuid järjest rohkem on märgata, et mõni riik järgib neid valikuliselt. Hall ala on kujunenud relvaarsenaliks riikidele, kus sisuliselt demokraatlikud institutsioonid ei toimi ning valitseb ühe partei võim ja autoritarism.

Kui räägitakse hübriidsõjast, siis on rünnakute eesmärk rahvusliku identiteeditunde ja ühiskonna sidususe lõhkumine, Euroopa Liidu ja NATO riikide ühtsuse lammutamine ja tülli ajamine, demokraatliku ühiskonna põhiväärtuste kahtluse alla seadmine. Euroopa Liit, mis loodud eelkõige majanduslikuks koostööks, on Venemaa initsieeritud või toetatud hübriidrünnakute tõrjumise suhtes ebakindel ja habras. Taibates, et lääneriigid on seadnud end sõltuvusse näiteks Venemaa energiaressurssidest, ei hooli need autoritaarsed riigid enam seni kehtinud rahvusvahelisest korrast ning proovivad meie taluvuse piire hallis tsoonis.